What hallucination reveals about our minds | Oliver Sacks

Translator: Liis Kivirand Reviewer: TED Translators admin

We see with the eyes,

Me näeme silmade abil.

but we see with the brain as well.

Kuid me näeme ka aju abil.

And seeing with the brain is often called imagination.

Ning aju abil nägemist nimetatakse sageli kujutlusvõimeks.

Me oleme tuttavad omaenda kujutlusvõime maastikuga,

And we are familiar with the landscapes of our own imagination,

our inscapes.

oma sisemaastikuga. Me oleme sellega elanud terve oma elu.

We've lived with them all our lives.

But there are also hallucinations as well.

Kuid on olemas ka hallutsinatsioonid.

And hallucinations are completely different.

Ja hallutsinatsioonid on midagi hoopis teistsugust.

They don't seem to be of our creation.

Nad ei paista olevat meie poolt loodud.

They don't seem to be under control.

Nad ei paista olevat meie kontrolli all.

They seem to come from the outside and to mimic perception.

Nad näivad pärinevat väljastpoolt

ja paistavad jäljendavat tajuelamust.

So I am going to be talking about hallucinations

Niisiis hakkan ma kõnelema hallutsinatsioonidest.

and a particular sort of visual hallucination,

Ning just ühte teatud tüüpi nägemishallutsinatsioonidest,

which I see among my patients.

mida ma oma patsientidel kohtan.

A few months ago, I got a phone call from a nursing home where I work.

Mõned kuud tagasi helistati mulle

hooldekodust, kus ma töötan.

They told me that one of their residents, an old lady in her 90s,

Mulle öeldi, et üks patsientiest, 90-ndates eluaastates vanaproua,

was seeing things,

näeb viirastusi.

and they wondered if she'd gone bonkers

Ja nad mõtlesid, et kas ta on hulluks läinud.

or, because she was an old lady,

Või, kuna ta oli vanem proua,

whether she'd had a stroke, or whether she had Alzheimer's.

siis kas tal oli ehk olnud rabandus või kas ta põeb Alzheimeri tõbe.

And so they asked me if I would come and see Rosalie,

Ja niisiis palusid nad mul tulla Rosalied,

the old lady.

seda vanaprouat, vaatama.

I went in to see her.

Ma läksin kohale teda vaatama.

It was evident straightaway that she was perfectly sane

Kohe oli mulle ilmne,

et ta on täiesti terve mõistuse juures

and lucid and of good intelligence,

ja selge mõtlemisega ning arukas.

but she'd been very startled and very bewildered,

Kuid ta oli väga kohkunud ja segaduses,

because she'd been seeing things.

kuna oli hakanud nägema viirastusi.

And she told me -- the nurses hadn't mentioned this --

Ja ta rääkis --

õed ei olnud seda mulle maininud --

that she was blind,

et ta on pime,

that she had been completely blind from macular degeneration for five years.

et ta oli juba viis aastat olnud kollatähni tagaandarengu tagajärjel täiesti pime.

But now, for the last few days, she'd been seeing things.

Kuid nüüd oli ta viimaste päevade jooksul asju nägema hakanud.

So I said, "What sort of things?"

Niisiis küsisin ma: "Missuguseid asju?"

And she said, "People in Eastern dress,

Ja tema vastas: "Idamaistes rõivastes inimesi,

in drapes, walking up and down stairs.

kes on mähitud kangastesse ja kõnnivad treppidest üles ja alla.

A man who turns towards me and smiles,

Meest, kes pöördub minu suunas ja naeratab.

but he has huge teeth on one side of his mouth.

Aga tal on ühel suupoolel hiiglaslikud hambad.

Animals too.

Ja ka loomi.

I see a white building. It's snowing, a soft snow.

Ma näen ühte valget hoonet. Sajab lund, pehmet lund.

I see this horse with a harness, dragging the snow away.

Ma näen ühte rakendis hobust, kes lund minema veab.

Then, one night, the scene changes.

Siis ühel õhtul see pilt muutub.

I see cats and dogs walking towards me.

Ma näen kasse ja koeri, kes kõnnivad minu poole.

They come to a certain point and then stop.

Nad tulevad teatud piirini ja jäävad siis seisma.

Then it changes again.

Siis muutub pilt uuesti.

I see a lot of children. They're walking up and down stairs.

Ma näen hulka lapsi. Nad kõnnivad treppidest üles ja alla.

They wear bright colors, rose and blue,

Neil on erksat värvi riided, tumeroosad ja sinised,

like Eastern dress."

nagu idamaised rõivad."

Sometimes, she said, before the people come on,

Ta rääkis, et mõnikord võivad talle enne inimeste nägemist

she may hallucinate pink and blue squares on the floor,

viirastuda põrandal roosad ja sinised ruudud,

which seem to go up to the ceiling.

mis näivad ulatuvat kuni laeni välja.

I said, "Is this like a dream?"

Ma küsisin: "Kas see on nagu unenägu?"

And she said, "No, it's not like a dream. It's like a movie."

Ja tema vastas: "Ei, see ei ole nagu unenägu. See on nagu film."

Ta sõnas: "Seal on värvid. Seal on liikumine.

She said, "It's got color. It's got motion.

But it's completely silent, like a silent movie."

Aga see on täiesti helitu, nagu tummfilm."

And she said it's a rather boring movie.

Ja ta rääkis, et see on üks küllaltki igav film.

(Laughter)

Ta ütles: "Kõik need idamaistes rõivastes inimesed,

She said, "All these people with Eastern dress,

walking up and down, very repetitive, very limited."

kes kõnnivad üles ja alla, see on väga üksluine, väga piiratud."

(Laughter)

(Naer)

And she had a sense of humor.

Ja tal on olemas huumorimeel.

She knew it was a hallucination, but she was frightened.

Ta teadis, et see on hallutsinatsioon.

Kuid ta oli ehmunud. Ta oli elanud 95 aastat

She had lived 95 years,

and she'd never had a hallucination before.

ilma, et oleks kunagi varem hallutsinatsioone kogenud.

She said that the hallucinations were unrelated to anything she was thinking

Ta ütles, et need hallutsinatsioonid ei ole kuidagi seotud

sellega, mida ta parajasti mõtleb, tunneb või teeb.

or feeling or doing,

Et need näivad tekkivat iseenesest, või kaduvat [iseenesest].

that they seemed to come on by themselves, or disappear.

She had no control over them.

Tal ei olnud nende üle mingit kontrolli.

Ta ütles, et ükski nägu ega koht

She said she didn't recognize any of the people or places

nendes hallutsinatsioonides

in the hallucinations,

ei ole talle tuttav.

and none of the people or the animals --

Ja et mitte ükski nendest inimestest või loomadest,

well, they all seemed oblivious of her.

noh, nad ei tundunud tema kohalolekust teadlikud olevat.

And she didn't know what was going on.

Ja ta ei teadnud, mis toimub.

She wondered if she was going mad or losing her mind.

Ta mõtles, et kas ta hakkab ehk hulluks minema

või aru kaotama.

Well, I examined her carefully.

Noh, ma vaatasin ta põhjalikult üle.

She was a bright old lady,

Ta oli üks intelligentne vanaproua.

Täiesti terve mõistuse juures. Tal ei olnud terviseprobleeme.

perfectly sane.

She had no medical problems.

She wasn't on any medications which could produce hallucinations.

Ta ei tarvitanud mingeid ravimeid, mis võiksid hallutsinatsioone põhjustada.

But she was blind.

Aga ta oli pime.

And I then said to her, "I think I know what you have."

Ja siis ütlesin ma talle:

"Ma arvan, et tean, mis Teil viga on."

I said, "There is a special form of visual hallucination

Ma ütlesin: "On olemas üks teatud tüüpi nägemishallutsinatsioon,

which may go with deteriorating vision or blindness.

mis võib kaasneda halveneva nägemise või pimedusega."

This was originally described," I said,

"Seda kirjeldas esmakordselt," ütlesin ma,

"right back in the 18th century,

"18. sajandil

by a man called Charles Bonnet.

mees nimega Charles Bonnet.

And you have Charles Bonnet syndrome.

Ja Teil on Charles Bonnet' sündroom.

There's nothing wrong with your brain. There's nothing wrong with your mind.

Teie ajul ei ole midagi viga. Teie mõistusel ei ole midagi viga.

Teil on Charles Bonnet' sündroom."

You have Charles Bonnet syndrome."

And she was very relieved at this,

Ja see pakkus talle väga suurt kergendust,

that there was nothing seriously the matter,

et mitte midagi tõsist ei ole lahti,

and also rather curious.

ning ta tundis ka üsna suurt huvi.

She said, "Who is this Charles Bonnet?"

Ta küsis: "Kes see Charles Bonnet on?"

She said, "Did he have them himself?"

Ta küsis: "Kas tal endal olid ka need?"

And she said, "Tell all the nurses that I have Charles Bonnet syndrome."

Ja ta ütles: "Öelge kõikidele õdedele,

et mul on Charles Bonnet' sündroom."

(Laughter)

(Naer)

"I'm not crazy. I'm not demented. I have Charles Bonnet syndrome."

"Ma ei ole hull. Ma ei ole dementne. Mul on Charles Bonnet' sündroom."

Well, so, I did tell the nurses.

Noh, niisiis ma rääkisin sellest õdedele.

Now this, for me, is a common situation.

Selline olukord on minu jaoks aga tavapärane.

I work in old-age homes, largely.

Ma töötan suuremalt jaolt vanadekodudes.

I see a lot of elderly people

Ma näen väga palju vanainimesi,

kellel on kuulmispuue või nägemispuue.

who are hearing-impaired or visually impaired.

About 10 percent of the hearing-impaired people

Umbes 10 protsendil kuulmispuudega inimestest

get musical hallucinations.

esineb muusikalisi hallutsinatsioone.

And about 10 percent of the visually impaired people

Ja umbes 10 protsendil nägemispuudega inimestest

get visual hallucinations.

esineb nägemishallutsinatsioone.

You don't have to be completely blind,

Selleks ei pea olema täiesti pime,

only sufficiently impaired.

vaid lihtsalt piisavalt raske nägemispuudega.

Now, with the original description in the 18th century,

Mis puutub selle algsesse kirjeldusse 18. sajandil,

Charles Bonnet did not have them.

siis Charles Bonnet'l neid ei esinenud.

His grandfather had these hallucinations.

Tema vanaisal esinesid need hallutsinatsioonid.

His grandfather was a magistrate, an elderly man.

Tema vanaisa oli rahukohtunik, vanem meesterahvas.

He'd had cataract surgery.

Tal oli opereeritud katarakti.

His vision was pretty poor.

Tema nägemine oli üpris halb.

And in 1759, he described to his grandson

Ja 1759. aastal kirjeldas ta oma lapselapsele

various things he was seeing.

erinevaid asju, mida ta nägi.

The first thing he said was he saw a handkerchief in midair.

Esimene asi, mida ta ütles end nägevat,

oli õhus rippuv taskurätt.

It was a large blue handkerchief with four orange circles.

See oli suur sinine taskurätt,

mille peal oli neli oranži ringi.

And he knew it was a hallucination.

Ja ta teadis, et see on hallutsinatsioon.

You don't have handkerchiefs in midair.

Taskurätid ei ripu niisama õhus.

And then he saw a big wheel in midair.

Ja siis ta nägi ühte suurt ratast õhus rippumas.

But sometimes he wasn't sure whether he was hallucinating or not,

Vahel ei olnud ta aga kindel, kas ta näeb hallutsinatsiooni või mitte.

because the hallucinations would fit in the context of the visions.

Seda sellepärast, et hallutsinatsioonid sobitusid

nähtu konteksti.

So on one occasion, when his granddaughters were visiting them,

Niisiis ükskord kui tema pojatütred talle külla tulid,

küsis ta: "Ja kes on need kenad noormehed, kes teiega kaasas on?"

he said, "And who are these handsome young men with you?"

(Laughter)

And they said, "Alas, Grandpapa, there are no handsome young men."

Ja nemad vastasid: "Paraku, vanaisa, ei ole siin mingeid kenasid noormehi."

And then the handsome young men disappeared.

Ja siis need kenad noormehed haihtusid.

It's typical of these hallucinations

Nende hallutsinatsioonide puhul ongi tüüpiline,

that they may come in a flash and disappear in a flash.

et nad võivad tekkida ja kaduda hetkega.

They don't usually fade in and out.

Tavaliselt ei teki ega kao nad järk-järgult.

They are rather sudden, and they change suddenly.

Nad ilmuvad üsna järsult. Ja muutuvad äkitselt.

Charles Lullin, see vanaisa,

Charles Lullin, the grandfather,

saw hundreds of different figures,

nägi sadu erinevaid inimesi,

different landscapes of all sorts.

kõikvõimalikke erinevaid maastikke.

On one occasion, he saw a man in a bathrobe smoking a pipe,

Kord nägi ta hommikumantlis meest piipu suitsetamas

and realized it was himself.

ning taipas siis, et see on tema ise.

That was the only figure he recognized.

See oli ainus inimene, kelle ta ära tundis.

On one occasion, when he was walking in the streets of Paris,

Kord Pariisi tänavatel jalutades

he saw -- this was real -- a scaffolding.

nägi ta -- need olid päris -- ehitustellinguid.

But when he got back home, he saw a miniature of the scaffolding,

Kuid kui ta koju jõudis, nägi ta oma töölaual

six inches high,

nende tellingute 15 sentimeetri kõrgust miniatuuri.

on his study table.

This repetition of perception is sometimes called "palinopsia."

Visuaalse tajuelamuse kordumist

nimetatakse vahel palinopsiaks.

See, mis näib tema ja Rosalie

With him and with Rosalie,

what seems to be going on --

puhul toimuvat --

and Rosalie said, "What's going on?" --

ja Rosalie küsis: "Mis toimub?" --

and I said that as you lose vision,

ja mina vastasin et sedamööda, kuidas nägemine kaob

as the visual parts of the brain are no longer getting any input,

ning aju nägemiskeskustesse ei jõua enam infot,

they become hyperactive and excitable,

muutuvad need keskused hüperaktiivseks ning erutuvaks.

and they start to fire spontaneously.

Ja nad hakkavad iseeneslikult tööle.

Ja siis sa hakkad asju nägema.

And you start to see things.

The things you see can be very complicated indeed.

Need asjad, mida sa näed, võivad olla tõepoolest väga keerukad.

Ühe minu teise patsiendi puhul,

With another patient of mine who also had some vision,

kes[nagu ka Charles Lullin osaliselt] veel nägi,

võisid need nägemused olla hirmutavad.

the visions she had could be disturbing.

On one occasion, she said she saw a man in a striped shirt in a restaurant.

Ühel juhul ütles ta end olnud nägevat

restoranis triibulises särgis meest.

And he turned round,

Mees pööras ümber. Ja siis

and then he divided into six figures in striped shirts,

jagunes ta kuueks identseks triibulises särgis meheks,

who started walking towards her.

kes hakkasid tema suunas kõndima.

And then the six figures came together, like a concertina.

Ja siis läksid need kuus meest uuesti kokku nagu lõõtspill.

Once, when she was driving,

Kord kui ta oli autoroolis,

or rather, her husband was driving,

või täpsemalt oli roolis tema abikaasa,

the road divided into four

jagunes tee neljaks.

and she felt herself going simultaneously up four roads.

Ja naine tundis, kuidas ta sõidab ühteaegu mööda nelja teed.

Tema hallutsinatsioonid olid ka väga liikuvad.

She had very mobile hallucinations as well.

A lot of them had to do with a car.

Väga paljud neist olid seotud autoga.

Sometimes she would see a teenage boy sitting on the hood of the car.

Vahel nägi ta ühte teismelist poissi

istumas auto kapotil.

He was very tenacious,

Poiss oli väga visa ja kui auto pööras,

and he moved rather gracefully when the car turned.

liikus ta üpriski nõtkelt.

And then when they came to a stop,

Ja kui siis auto seisma jäi,

the boy would do a sudden vertical takeoff, 100 foot in the air,

lendas poiss äkitselt otsejoones üles, 30 meetri kõrgusele õhku,

and then disappear.

ning haihtus.

Another patient of mine had a different sort of hallucination.

Ühel teisel minu patsiendil esines teistlaadi hallutsinatsioon.

This was a woman who didn't have trouble with her eyes

See oli üks naine, kellel ei olnud probleemiks mitte silmad,

but the visual parts of her brain,

vaid aju nägemiskeskused.

a little tumor in the occipital cortex.

Väike kasvaja kuklasagara ajukoores.

And, above all, she would see cartoons.

Ja kõige enam nägi ta joonisfilme.

And these cartoons would be transparent,

Need joonisfilmid olid läbipaistvad

and would cover half the visual field, like a screen.

ja katsid sirmina poole tema nägemisväljast.

And especially, she saw cartoons of Kermit the Frog.

Ja eriti nägi ta joonisfilme konn Kermitist.

(Laughter)

(Naer)

Now, I don't watch Sesame Street,

Noh, mina ei vaata Sesame Street'i.

Aga ta rõhutas seda eraldi:

but she made a point of saying,

"Why Kermit?" she said, "Kermit the Frog means nothing to me."

"Miks Kermit?" küsis ta, "Konn Kermit ei tähenda minu jaoks mitte midagi.

You know, I was wondering about Freudian determinants: Why Kermit?

Teate, ma mõtlesin freudistlike determinantide peale.

Miks Kermit?

"Kermit the Frog means nothing to me."

Konn Kermit ei tähenda mulle midagi."

She didn't mind the cartoons too much.

Need joonisfilmid ei häirinud teda väga.

But what did disturb her

Mis teda aga häiris, oli see, et tal esines väga püsivalt

was she got very persistent images or hallucinations of faces,

kujutusi või hallutsinatsioone nägudest

and as with Rosalie, the faces were often deformed,

ning, nagu Roseliegi puhul, olid need näod sageli moonutatud,

with very large teeth or very large eyes.

väga suurte hammaste või väga suurte silmadega.

And these frightened her.

Ja need hirmutasid teda.

Well, what is going on with these people?

No mis nende inimestega siis lahti oli?

As a physician, I have to try and define what's going on

Arstina pean ma püüdma probleemi defineerida

and to reassure people,

ja inimesi rahustada.

especially to reassure them that they're not going insane.

Rahustada neid eriti just selles osas, et nad ei ole hulluks minemas.

Need hallutsinatsioonid esinevad, nagu ma juba ütlesin,

Something like 10 percent, as I said,

of visually impaired people get these.

umbes 10 protsendil nägemispuudega inimestest.

But no more than one percent of the people acknowledge them,

Kuid neid teadvustab endale alla ühe protsendi inimestest.

because they are afraid they will be seen as insane or something.

Sest nad kardavad, et neid peetakse hulluks või midagi seesugust.

And if they do mention them to their own doctors,

Ja kui nad hallutsinatsioonidest oma arstile ei räägi,

siis võidakse neile panna vale diagnoos.

they may be misdiagnosed.

In particular, the notion is that if you see things or hear things,

Täpsemalt on üldine arvamus selline, et kui sa hakkad

mingeid asju nägema või kuulma, siis oled sa hulluks minemas.

you're going mad.

But the psychotic hallucinations are quite different.

Kuid psühhootilised hallutsinatsioonid on vägagi teistsugused.

Psychotic hallucinations, whether they are visual or vocal,

Psühhootilised hallutsinatsioonid, kui nad on visuaalsed või helilised,

they address you.

pöörduvad sinu poole. Nad süüdistavad sind.

They accuse you, they seduce you, they humiliate you, they jeer at you.

Nad võrgutavad sind. Nad alandavad sind.

Nad irvitavad sinu üle.

You interact with them.

Sa suhtled nendega.

There is none of this quality of being addressed

Charles Bonnet' hallutsinatsioonidega ei kaasne

with these Charles Bonnet hallucinations.

sellist pöördumist üldse.

There is a film. You're seeing a film which has nothing to do with you --

On vaid film. Sa näed filmi, mis ei ole sinu endaga kuidagi seotud.

or that's how people think about it.

Vähemalt mõeldakse sellest nii.

There is also a rare thing called temporal lobe epilepsy,

On olemas ka haruldane nähtus nimega oimusagara epilepsia.

and sometimes, if one has this,

Ja mõnikord kui inimesel see esineb

one may feel oneself transported back to a time and place in the past.

võib talle tunduda, et ta on rännanud tagasi

mingisse aega ja kohta minevikus.

You're at a particular road junction.

Seisad ühes teatud teeristis.

You smell chestnuts roasting.

Tunned röstitavate kastanite lõhna.

You hear the traffic. All the senses are involved.

Kuuled liiklushelisid. Kõik meeled on kaasatud.

Ja ootad oma neiut.

And you're waiting for your girl.

And it's that Tuesday evening back in 1982.

Ja on too teisipäevaõhtu 1982. aastal.

The temporal lobe hallucinations are all sense hallucinations,

Ja kõik oimusagara hallutsinatsioonid

on multisensoorsed hallutsinatsioonid,

full of feeling, full of familiarity,

mis on täis emotsioone, täis tuttavlikkust,

located in space and time,

kindla asukohaga ajas ja ruumis,

coherent, dramatic.

sidusad, dramaatilised.

The Charles Bonnet ones are quite different.

Carles Bonnet' omad on hoopis teistsugused.

In the Charles Bonnet hallucinations, you have all sorts of levels,

Niisiis on Charles Bonnet' hallutsinatsioonidel

mitmeid erinevaid tasandeid

from the geometrical hallucinations --

alates geomeetrilistest hallutsinatsioonidest,

the pink and blue squares the woman had --

roosadest ja sinistest ruutudest, mida too naine nägi,

up to quite elaborate hallucinations

kuni keerukate hallutsinatsioonideni,

with figures and especially faces.

kus esinevad inimesed ning eriti just näod.

Faces, and sometimes deformed faces,

Näod, ja mõnikord moondunud näod,

are the single commonest thing in these hallucinations.

on üks asi, mida nendes hallutsinatsioonides

kõige sagedamini näha võib.

And one of the second commonest is cartoons.

Sageduselt teisel kohal on joonisfilmid.

So, what is going on?

Niisiis, mis toimub?

Fascinatingly, in the last few years,

Vaimustava arenguna on viimastel aastatel

it's been possible to do functional brain imagery,

olnud võimalik läbi viia aju funktsionaalset skaneerimist,

to do fMRI on people as they are hallucinating,

teha fMRI-d inimestele hallutsinatsioonide kogemise ajal.

Ja leida koguni, et

and, in fact, to find that different parts of the visual brain are activated

hallutsineerimise ajal aktiveeruvad

as they are hallucinating.

aju nägemiskeskuste erinevad osad.

When people have these simple, geometrical hallucinations,

Kui inimene näeb neid lihtsaid geomeetrilisi hallutsinatsioone,

the primary visual cortex is activated.

siis on aktiivne visuaalse ajukoore primaarne väli.

This is the part of the brain which perceives edges and patterns.

See on see osa ajust, mis tegeleb piiride ja mustrite tajumisega.

You don't form images with your primary visual cortex.

Visuaalse ajukoore primaarses väljas ei teki kujutluspildid.

When images are formed,

Kui tekivad kujutluspildid,

a higher part of the visual cortex is involved, in the temporal lobe.

siis on kaasatud visuaalse ajukoore kõrgem väli,

mis asub oimusagaras.

Ja täpsemalt nimetatakse ühte oimusagara piirkonda

And in particular, one area of the temporal lobe

is called the fusiform gyrus.

oktsipito-temporaalseks kääruks.

And it's known that if people have damage in the fusiform gyrus,

Ja on teada, et kui inimesel on oktsipito-temporaalne käär

they may lose the ability to recognize faces.

kahjustada saanud, võib ta kaotada võime nägusid ära tunda.

But if there's an abnormal activity in the fusiform gyrus,

Kui aga oktsipito-temporaalses käärus esineb tavatut ajutegevust,

they may hallucinate faces,

võib inimene näha hallutsinatsioone nägudest.

and this is exactly what you find in some of these people.

Ja just see mõnedega nendest inimestest toimubki.

There is an area in the anterior part of this gyrus

Selle kääru eesmises osas paikneb piirkond,

where teeth and eyes are represented,

mis vastutab silmade ja hammaste eest.

and that part of the gyrus is activated

Ja just see osa käärust on aktiivne siis,

when people get the deformed hallucinations.

kui inimene näeb hallutsinatsiooni moondunud nägudest.

There is another part of the brain which is especially activated

Üks teine osa ajust

muutub eriti aktiivseks just siis,

when one sees cartoons.

kui me vaatame joonisfilme.

It's activated when one recognizes cartoons,

See aktiveerub siis, kui me tunneme multifilmi ära,

when one draws cartoons and when one hallucinates them.

kui me joonistame karikatuure ning kui me näeme neist hallutsinatsioone.

It's very interesting that that should be specific.

On väga põnev, et see piirkond nii spetsiifiline on.

There are other parts of the brain which are specifically involved

Ajus on ka selliseid osi, mis on seotud konkreetselt

with the recognition and hallucination of buildings and landscapes.

hoonete ja maastike

nägemise ja hallutsineerimisega.

Around 1970, it was found that there were not only parts of the brain,

1970. aasta paiku avastati, et sellega ei ole seotud mitte ainult teatud ajuosad,

but particular cells.

vaid ka teatud tüüpi rakud.

"Face cells" were discovered around 1970.

"Näorakud" avastati umbes 1970. aastal.

And now we know that there are hundreds of other sorts of cells,

Ja nüüdseks teame me, et on olemas ka sadu

muid rakuliike,

which can be very, very specific.

mis võivad olla väga-väga spetsiifilised.

So you may not only have "car" cells, you may have "Aston Martin" cells.

Niisiis võivad meie ajus olemas olla mitte ainult

"autorakud",

vaid koguni "Aston Martini rakud".

(Laughter)

(Naer)

I saw an Aston Martin this morning. I had to bring it in.

Ma nägin täna hommikul ühte Aston Martinit.

Lihtsalt pidin seda mainima.

(Laughter)

Ja nüüd on ta kusagil seal sees.

And now it's in there, somewhere.

So --

(Naer)

(Laughter)

now, at this level, in what's called the inferotemporal cortex,

Aga sellel tasandil, mida nimetatakse inferotemporaalseks ajukooreks,

on olemas ainult visuaalsed kujutised

there are only visual images,

or figments or fragments.

või kujutluspildid või fragmendid.

It's only at higher levels that the other senses join in

Alles kõrgematel tasanditel

astuvad mängu ka teised meeled

and there are connections with memory and emotion.

ning tekivad seosed mälu ja tunnetega.

Ja Charles Bonnet' sündroomi puhul

And in the Charles Bonnet syndrome,

you don't go to those higher levels.

jäävad need kõrgemad tasandid kõrvale.

You're in these levels of inferior visual cortex,

Sündroom puudutab madalama visuaalse ajukoore neid tasandeid,

where you have thousands and tens of thousands

kus tuhanded ja kümned tuhanded

and millions of images,

ja miljonid kujutised

or figments or fragmentary figments,

või kujutluspildid, või kujutluspiltide fragmendid

all neurally encoded in particular cells or small clusters of cells.

on kindlates rakkudes või väikestes rakugruppides

neuraalselt kodeeritud.

Normally, these are all part of the integrated stream of perception,

Tavaliselt on kõik need kujutised

tervikliku tajuvoo või kujutluse osaks.

or imagination,

and one is not conscious of them.

Ja me ei ole neist teadlikud.

It is only if one is visually impaired or blind

Ainult siis kui inimene on nägemispuudega või pime,

that the process is interrupted.

katkeb see protsess.

And instead of getting normal perception,

Ja normaalse tajuelamuse asemel

you're getting an anarchic,

leiab aset kõigi nende nägemisrakkude

convulsive stimulation, or release,

kaootiline, tõmblev

of all of these visual cells in the inferotemporal cortex.

stimulatsioon või vallandumine

inferotemporaalses ajukoores.

So, suddenly, you see a face. Suddenly, you see a car.

Niisiis näed sa äkitselt nägu. Või näed äkitselt autot.

Suddenly this and suddenly that.

Äkitselt see ja äkitselt teine.

The mind does its best to organize

Mõistus annab endast parima, et seda kogemust kuidagi korrastada

and to give some sort of coherence to this,

ja luua selles mingisuguseid seoseid.

but not terribly successfully.

Kuid see ei õnnestu väga hästi.

When these were first described,

Kui neid hallutsinatsioone esmakordselt kirjeldati,

it was thought that they could be interpreted like dreams.

arvati, et neid on võimalik tõlgendada just nagu unenägusid.

But, in fact, people say,

Tegelikult ütlevad aga inimesed:

"I don't recognize the people. I can't form any associations.

"Ma ei tunne neid inimesi. Mul ei teki mingeid seoseid."

"Kermit ei tähenda mulle mitte midagi."

Kermit means nothing to me."

You don't get anywhere, thinking of them as dreams.

Kui mõtleme neist kui unenägudest, ei jõua me mitte kuhugi.

Noh, ma olen enam-vähem ära rääkinud kõik, mida plaanisin.

Well, I've more or less said what I wanted.

I think I just want to recapitulate and say this is common.

Ma usun, et tahan lihtsalt teema kokku võtta

ja öelda, et see nähtus on levinud.

Think of the number of blind people.

Mõelge pimedate inimeste arvule.

There must be hundreds of thousands of blind people

Maailmas peab olema sadu tuhandeid pimedaid,

who have these hallucinations

kes näevad neid hallutsinatsioone,

but are too scared to mention them.

kuid kardavad neist rääkida.

So this sort of thing needs to be brought into notice,

Niisiis tuleb sellele asjale juhtida nii

patsientide, arstide kui ka avalikkuse tähelepanu.

for patients, for doctors, for the public.

Finally, I think they are infinitely interesting and valuable,

Lõppeks arvan ma, et nad on

lõpmata huvitavad ja väärtuslikud, kuna

for giving one some insight as to how the brain works.

annavad meile aimu sellest, kuidas aju töötab.

Charles Bonnet said, 250 years ago --

Charles Bonnet ütles 250 aastat tagasi --

he wondered how, thinking of these hallucinations,

ta arutles kuidas, mõeldes neist hallutsinatsioonidest,

how, as he put it, the theater of the mind

kuidas, nagu ta selle sõnastas, aju masinavärk

could be generated by the machinery of the brain.

saab luua vaimu teatrit.

Now, 250 years later,

Nüüd, 250 aastat hiljem, usun ma,

I think we're beginning to glimpse how this is done.

et me hakkame saama aimu sellest kuidas see toimub.

Thanks very much.

Suur aitäh.

(Applause)

(Aplaus)

Chris Anderson: That was superb. Thank you so much.

Chris Anderson: See oli suurepärane. Tänan Teid väga.

You speak about these things with so much insight

Te räägite neist asjust niivõrd suure mõistmise

and empathy for your patients.

ja empaatiaga oma patsientide suhtes.

Have you yourself experienced any of the syndromes you write about?

Kas Te olete ka ise kogenud mõningaid sündroome, millest te kirjutate?

Oliver Sacks: I was afraid you would ask that.

Oliver Sacks: Kartsingi, et Te seda küsite.

(Laughter)

(Naer)

Well, yeah, a lot of them.

Nojah, paljusid neist.

And, actually, I'm a little visually impaired myself.

Ja tegelikult on ka mul endal väike nägemispuue.

I'm blind in one eye and not terribly good in the other.

Ma olen ühest silmast pime ja ei näe ka teisega hirmus hästi.

And I see the geometrical hallucinations.

Ja ma näen geomeetrilisi hallutsinatsioone.

But they stop there.

Aga sellega see ka piirdub.

CA: And they don't disturb you?

C.A.: Ja need ei häiri teid?

Because you understand what's doing it, it doesn't make you worried?

Kuna te mõistate, mis neid põhjustab. Nad ei pane teid muretsema?

O.S.: Noh, nad ei sega mind rohkem kui mu kõrvakohin.

OS: Well, they don't disturb me any more than my tinnitus,

which I ignore.

Mida ma eiran.

They occasionally interest me,

Aeg-ajalt pakuvad nad mulle huvi.

and I have many pictures of them in my notebooks.

Ja mul on neist märkmikes mitmeid joonistusi.

I've gone and had an fMRI myself,

Ma olen lasnud ka endale fMRI-d teha,

to see how my visual cortex is ticking over.

et näha, kuidas mu visuaalne ajukoor juhtimise üle võtab.

And when I see all these hexagons

Ja kui ma näen kõiki neid kuusnurki

and complex things, which I also have,

ja kompleksseid objekte, mida ma samuti näen,

in visual migraine,

migreeniauradena,

I wonder whether everyone sees things like this

siis mõtlen ma, et kas kõik inimesed näevad sääraseid asju

and whether things like cave art or ornamental art

ja kas sellised asjad nagu koopamaalingud või ornamendid

may have been derived from them a bit.

võivad olla pisut neist tuletatud.

CA: That was an utterly, utterly fascinating talk.

C.A.: See oli äärmiselt vaimustav ettekanne.

Thank you so much for sharing.

Tänan Teid väga, et seda meiega jagasite.

OS: Thank you. Thank you.

O.S.: Aitäh. Aitäh.

(Applause)

(Aplaus)