Is human evolution speeding up or slowing down? - Laurence Hurst

Translator: Marju Männiste

The Tibetan high plateau lies about 4500 meters above sea level,

Tiibeti kiltmaa asub merepinnast 4500 meetri kõrgusel,

with only 60% of the oxygen found below.

hapnikusisaldus seal on vaid 60% tavapärasest.

While visitors and recent settlers struggle with altitude sickness,

Sellal kui turistid ja uusasukad

maadlevad mägihaigusega,

native Tibetans sprint up mountains.

kihutavad põlised tiibetlased üles mägedesse.

This ability comes not from training or practice,

See võime ei tulene treenitusest või harjutamisest,

but from changes to a few genes that allow their bodies

vaid mõnest geenimuutusest, mis võimaldab nende kehal

to make the most of limited oxygen.

piiratud hapnikukogusest viimast võtta.

These differences are apparent from birth—

Need erinevused on näha juba sünnist saati.

Tibetan babies have, on average, higher birth weights,

Tiibeti vastsündinutel on suurem keskmine sünnikaal

higher oxygen saturation,

ja vere hapnikuküllastatus.

and are much likelier to survive than other babies born in this environment.

Nad jäävad ka tõenäolisemalt ellu

kui teised samas keskkonnas sündinud lapsed.

These genetic changes are estimated to have evolved

Arvatakse, et need geneetilised muutused

over the last 3,000 years or so, and are ongoing.

on arenenud viimase 3000 aasta jooksul

ja arenevad ka tulevikus edasi.

That may sound like a long time,

See võib tunduda küll pika ajana,

but would be the fastest an adaptation has ever evolved in a human population.

kuid see on kõige kiiremini arenenud kohastumus,

mida inimpopulatsioonis nähtud on.

It’s clear that human evolution isn’t over—

On selge, et inimese evolutsioon ei ole lõppenud.

so what are other recent changes?

Mis on veel hiljuti muutunud?

And will our technological and scientific innovations impact our evolution?

Ja kas tehnoloogilised ning teaduslikud uuendused

mõjutavad meie evolutsiooni?

In the past few thousand years,

Viimaste tuhandete aastate jooksul

many populations have evolved genetic adaptations to their local environments.

on paljudes inimpopulatsioonides

tekkinud veel kohastumusi keskkonnaga.

People in Siberia and the high arctic are uniquely adapted to survive extreme cold.

Arktikas ja Siberi aladel elavad inimesed on kohastunud äärmusliku külmaga.

They’re slower to develop frostbite,

Neil ei teki nii kiiresti külmakahjustusi

ja nad suudavad miinuskraadide juures töötada paljaste kätega palju kauem

and can continue to use their hands in subzero temperatures

much longer than most people.

kui teised inimesed.

They’ve undergone selection for a higher metabolic rate

Loodusliku valiku tulemusel on neil kiirem ainevahetus,

that increases heat production.

mis suurendab soojuse tootmist.

Further south, the Bajau people of southeast Asia can dive 70 meters

Allpool lõunas suudavad Kagu-Aasia Bajau hõimu inimesed

sukelduda 70 meetri sügavusele

and stay underwater for almost fifteen minutes.

ja jääda vee alla peaaegu 15 minutiks.

Over thousands of years living as nomadic hunters at sea,

Elades tuhandeid aastaid nomaadiliste küttidena merel,

they have genetically-hardwired unusually large spleens that act as oxygen stores,

on neil arenenud ebatavaliselt suur põrn, kuhu talletub hapnik.

enabling them to stay underwater for longer—

See võimaldab neil kauemaks vee alla jääda.

an adaptation similar to that of deep diving seals.

Samalaadne kohastumus on ka sügavale sukelduvatel hüljestel.

Though it may seem pedestrian by comparison,

Kuigi see võib tunduda tühisena,

the ability to drink milk is another such adaptation.

on ka võime piima juua üks selline kohastumus.

Kõik imetajad joovad pärast sündi emapiima.

All mammals can drink their mother’s milk as babies.

After weaning they switch off the gene that allows them to digest milk.

Pärast võõrutamist

lülitub piima seedimist võimaldav geen välja.

But communities in sub-Saharan Africa, the middle east and northwest Europe

Kuid Saharast lõunasse jäävas Aafrikas, Lähis-Idas ja Põhja-Euroopas

that used cows for milk have seen a rapid increase in DNA variants

on viimase 7000−8000 aasta jooksul levinud geenivariandid,

that prevent the gene from switching off over the last 7 to 8000 years.

mis ei lase piima seedimist võimaldaval geenil

välja lülituda.

At least in Europe, milk drinking may have given people a source of calcium

Vähemalt Euroopas aitas piimast saadud kaltsium

to aid in vitamin D production, as they moved north and sunlight,

sünteesida D-vitamiini.

See oli oluline põhjaaladel vähese päikesevalguse tingimustes.

the usual source of vitamin D, decreased.

Though not always in obvious ways,

Kuigi see ei ole alati ilmselge,

all of these changes improve people’s chance of surviving to reproductive age—

suurendavad kõik need muutused tõenäosust jõuda paljunemisikka.

that’s what drives natural selection,

Nii toimubki looduslik valik,

the force behind all these evolutionary changes.

kõigi nende evolutsiooniliste muutuste taga olev jõud.

Tänapäevane arstiabi takistab looduslikku valikut

Modern medicine removes many of these selective pressures

by keeping us alive when our genes,

ning hoiab meid elus, kuigi meie geenid,

sometimes combined with infectious diseases,

mõnikord koos nakkushaigustega,

would have killed us.

oleksid meid tapnud.

Antibiotics, vaccines, clean water and good sanitation

Antibiootikumid, vaktsiinid, puhas vesi ja hea hügieen

all make differences between our genes less important.

vähendavad geenide erinevuse tähtsust.

Similarly, our ability to cure childhood cancers,

Meditsiini võimekus ravida lapsepõlves esinevat vähki,

surgically extract inflamed appendixes, and deliver babies

eemaldada põletikus pimesool või päästa laps,

whose mothers have life-threatening pregnancy-specific conditions,

kelle emal on eluohtlikud rasedusega seotud tüsistused,

kipub looduslikku valikut takistama.

all tend to stop selection by allowing more people to survive

Seetõttu jõuab enamik inimesi paljunemisikka.

to a reproductive age.

But even if every person on Earth has access to modern medicine,

Kuid isegi siis, kui kõik inimesed saaksid vajaduse korral kiiresti arstiabi

it won’t spell the end of human evolution.

ei jääks inimese evolutsioon seisma.

That’s because there are other aspects of evolution besides natural selection.

Seda sellepärast, et evolutsiooni ei mõjuta vaid looduslik valik.

Modern medicine makes genetic variation

Kättesaadava arstiabi tõttu

that would have been subject to natural selection

mõjutab geenivariantide sagedust loodusliku valiku asemel

subject to what’s called genetic drift instead.

hoopis geenitriiv.

With genetic drift, genetic differences vary randomly within a population.

Geenitriivi korral

muutub geenivariantide sagedus populatsioonis juhuslikult.

On a genetic level, modern medicine might actually increase variety,

Geneetilisel tasemel võib arstiabi

geneetilist mitmekesisust isegi suurendada.

because harmful mutations don’t kill people and thus aren’t eliminated.

Kuna kahjulikud mutatsioonid enam inimesi ei tapa,

jäävad need populatsiooni alles.

This variation doesn’t necessarily translate to observable, or phenotypic,

Sellist mitmekesisust pole tingimata

differences among people, however.

inimeste fenotüübis näha.

Researchers have also been investigating whether genetic adaptations

Teadlased on ka uurinud, kas kohastumused eri keskkondadega

to a specific environment could appear very quickly

võiksid ilmuda väga kiiresti epigeneetiliste muutuste kaudu.

through epigenetic modification: changes not to genes themselves,

See tähendab, et ei muutu geenid ise,

but to whether and when certain genes are expressed.

vaid kas ja millal need geenid avalduvad.

These changes can happen during a lifetime,

Sellised muutused võivad toimuda elu jooksul

and may even be passed to offspring—

ja päranduda isegi järglastele.

but so far researchers are conflicted over whether epigenetic modifications

Kuid seni on teadlased eri arvamusel, kas epigeneetilised muutused

can really persist over many generations

võiksid säilida mitu põlvkonda järjest

and lead to lasting changes in populations.

ja põhjustada populatsioonides püsivaid muutusi.

There may also be other contributors to human evolution.

Inimese evolutsiooni võivad mõjutada ka muud tegurid.

Modern medicine and technology are very new,

Tänapäevane arstiabi ja tehnoloogia on väga uus,

even compared to the quickest, most recent changes by natural selection—

isegi võrreldes loodusliku valiku kaudu tekkinud hiljutiste muutustega.

so only time can tell how our present will shape our future.

Vaid aeg näitab, kuidas meie olevik tulevikku kujundab.