What Islam really says about women | Alaa Murabit

Translator: Tiina Köömnemägi Reviewer: Aari Lemmik

So on my way here,

Teel siia

the passenger next to me and I had a very interesting conversation

oli mul lennukis naabriga

during my flight.

huvitav vestlus.

He told me, "It seems like the United States has run out of jobs,

Ta ütles, et USAs on vist töö otsa saanud,

because they're just making some up:

sest välja mõeldakse kummalisi töökohti:

cat psychologist, dog whisperer, tornado chaser."

kassipsühholoog, koeralausuja, tornaadokütt.

A couple of seconds later, he asked me,

Mõne hetke pärast küsis ta minult:

"So what do you do?"

"Ja millega tegelete teie?"

And I was like, "Peacebuilder?"

Vastasin kõhklevalt: "Olen rahuehitaja?"

(Laughter)

(Naer)

Every day, I work to amplify the voices of women

Töötan iga päev selle nimel, et teha naiste hääl kuuldavamaks

and to highlight their experiences

ja rõhutada nende kogemusi

and their participation in peace processes and conflict resolution,

ja osalemist rahu loomise protsessis ja konfliktide lahendamisel,

and because of my work,

ja oma töö tõttu

I recognize that the only way to ensure the full participation of women globally

tajun, et ainus tee tagada kogu maailma naiste täielik osalemine

is by reclaiming religion.

on religiooni ümbermõtestamine.

Now, this matter is vitally important to me.

See teema on mulle eluliselt tähtis.

As a young Muslim woman, I am very proud of my faith.

Noore moslemi naisena olen oma usu üle väga uhke.

It gives me the strength and conviction to do my work every day.

See annab mulle tugevuse ja kindla veendumuse oma töö tegemiseks.

It's the reason I can be here in front of you.

See on põhjus, miks ma saan siin teie ees olla.

But I can't overlook the damage that has been done in the name of religion,

Kuid ma ei saa silmi kinni panna kuritegude ees, mis on usu nimel tehtud,

not just my own, but all of the world's major faiths.

mitte ainult minu, vaid kõigi maailma suuremate uskude nimel.

The misrepresentation and misuse and manipulation of religious scripture

Pühakirja moonutamine, väärkasutamine, sellega manipuleerimine

has influenced our social and cultural norms,

on mõjutanud meie sotsiaalseid ja kultuurinorme,

our laws, our daily lives,

meie seadusi, meie igapäevaelu,

to a point where we sometimes don't recognize it.

nii et vahel ei tunne me enam algallikat ära.

My parents moved from Libya, North Africa, to Canada

Mu vanemad kolisid Liibüast, Põhja-Aafrikast, Kanadasse

in the early 1980s,

1980-ndate alguses.

and I am the middle child of 11 children.

Meie peres oli 11 last, mina olen keskmine.

Yes, 11.

Jah, 11.

But growing up, I saw my parents,

Lapsepõlves nägin, kuidas mu vanemad,

both religiously devout and spiritual people,

mõlemad väga pühendunud ja usklikud inimesed,

pray and praise God for their blessings,

palvetasid ja tänasid Jumalat kõigi õnnistuste eest,

namely me of course, but among others. (Laughter)

eriti minu eest, aga ka teiste laste eest. (Naer)

They were kind and funny and patient,

Nad olid lahked, huumorimeelega ja kannatlikud,

limitlessly patient, the kind of patience that having 11 kids forces you to have.

äärmiselt kannatlikud, millised saavad olla ainult 11 lapse vanemad.

And they were fair.

Ja nad olid õiglased.

I was never subjected to religion through a cultural lens.

Mulle ei surutud kunagi usu tõttu peale kultuurinorme.

I was treated the same,

Mind koheldi võrdsena

the same was expected of me.

ja sama oodati minult.

I was never taught that God judged differently based on gender.

Mulle ei õpetatud kunagi, et Jumal teeb sugude vahel vahet.

And my parents' understanding of God as a merciful and beneficial friend

Minu vanemate arusaamine Jumalast kui halastavast ja soosivast sõbrast

and provider shaped the way I looked at the world.

ning varustajast vormis ka minu maailmanägemist.

Now, of course, my upbringing had additional benefits.

Minu päritolul on ka muid hüvesid.

Being one of 11 children is Diplomacy 101. (Laughter)

11-lapseline pere on kõrgem diplomaatiakool.

To this day, I am asked where I went to school,

Tänini küsitakse, kus koolis ma õppinud olen, näiteks

like, "Did you go to Kennedy School of Government?"

"Kas sa käisid Kennedy riigiteaduste teaduskonnas?"

and I look at them and I'm like, "No,

Vastan midagi sellist:

I went to the Murabit School of International Affairs."

"Ei, käisin Murabiti rahvusvaheliste suhete koolis."

It's extremely exclusive. You would have to talk to my mom to get in.

Sinna sisse saada on väga raske. Selleks peaksite rääkima minu emaga.

Lucky for you, she's here.

Teil veab, sest ta on siin.

But being one of 11 children and having 10 siblings

Aga olla üks 11 lapsest ja omada 10 õde-venda

teaches you a lot about power structures and alliances.

õpetab mõndagi jõustruktuuride ja liitude kohta.

It teaches you focus; you have to talk fast or say less,

See õpetab keskendumist. Pead rääkima kiiresti ja lühidalt,

because you will always get cut off.

sest sind katkestatakse pidevalt.

It teaches you the importance of messaging.

See õpetab öeldut tähtsustama.

You have to ask questions in the right way to get the answers you know you want,

See õpetab õigesti küsima ja ja soovitud vastuseid saama.

and you have to say no in the right way to keep the peace.

Ka "ei" tuleb öelda viisil, mis hoiaks häid suhteid.

But the most important lesson I learned growing up

Kuid mu kõige olulisem õppetund lapsepõlves oli,

was the importance of being at the table.

et väga oluline on olla "laua ääres".

When my mom's favorite lamp broke, I had to be there when she was trying

Kui ema lemmiklamp katki läks, pidin olema kohal, kui ta püüdis

to find out how and by who, because I had to defend myself,

välja selgitada, kuidas see juhtus ja kes on süüdi -- tahtsin end ju kaitsta.

because if you're not, then the finger is pointed at you,

Kui sa midagi ei ütle, näidatakse näpuga sinu peale,

and before you know it, you will be grounded.

ja enne, kui sa arugi saad, oled nurka surutud.

I am not speaking from experience, of course.

Sellist kogemust mul tegelikult küll pole.

When I was 15 in 2005, I completed high school and I moved

Kui olin 15-aastane, aastal 2005, lõpetasin kooli ja kolisin

from Canada -- Saskatoon --

Kanadast, Saskatoonist,

to Zawiya, my parents' hometown in Libya,

Zawijasse, vanemate kodulinna Liibüas,

a very traditional city.

mis on väga traditsiooniline linn.

Mind you, I had only ever been to Libya before on vacation,

Enne olin Liibüas olnud ainult korra puhkusel,

and as a seven-year-old girl, it was magic.

7-aastase tüdrukuna. Liibüa oli imeline.

It was ice cream and trips to the beach and really excited relatives.

Jäätis ja jalutuskäigud rannal, põnevil sugulased.

Turns out it's not the same as a 15-year-old young lady.

Selgus, et see pole sama, mis olla 15-aastane noor daam kodus.

I very quickly became introduced to the cultural aspect of religion.

Sain kiiresti tuttavaks religiooni kultuuriliste aspektidega.

The words "haram" -- meaning religiously prohibited --

Sõnu nagu "haram" (usu tõttu keelatud)

and "aib" -- meaning culturally inappropriate --

ja "aib" (kultuuriliselt vastuvõetamatu)

were exchanged carelessly,

kasutati üsna hoolimatult läbisegi,

as if they meant the same thing and had the same consequences.

justkui tähendaksid nad sama asja ja neil oleksid samad tagajärjed.

And I found myself in conversation after conversation with classmates

Pidasin ühe vestluse teise järel klassikaaslastega,

and colleagues, professors, friends, even relatives,

kolleegidega, professoritega, sõpradega, sugulastega,

beginning to question my own role and my own aspirations.

ja hakkasin järele mõtlema omaenda põhimõtete ja eesmärkide üle.

And even with the foundation my parents had provided for me,

Isegi sellise kindla aluspõhjaga, mille vanematelt olin saanud,

I found myself questioning the role of women in my faith.

leidsin end mõtisklemast naise rolli üle minu usus.

So at the Murabit School of International Affairs,

Murabiti rahvusvaheliste suhete koolis

we go very heavy on the debate,

võtsime me väitlemist väga tõsiselt,

and rule number one is do your research, so that's what I did,

ja kuna reegel number üks on, et asjad tuleb endale korralikult selgeks teha - mida ma ka tegin,

and it surprised me how easy it was

ja mind üllatas, kui lihtne oli

to find women in my faith who were leaders,

leida minuga sama usku jagavaid naisi, kes olid juhid,

who were innovative, who were strong --

kes olid innovatiivsed, tugevad --

politically, economically, even militarily.

poliitiliselt, majanduslikult ja isegi sõjaliselt.

Khadija financed the Islamic movement

Khadija rahastas islamiliikumist

in its infancy.

selle algstaadiumis.

We wouldn't be here if it weren't for her.

Me poleks siin, kui ta poleks seda teinud.

So why weren't we learning about her?

Aga miks me siis tema kohta midagi ei kuule?

Why weren't we learning about these women?

Miks meile nendest naistest ei räägita?

Why were women being relegated to positions which predated

Miks on naised asetatud madalamale positsioonile,

the teachings of our faith?

kui meie usk tegelikult õpetab?

And why, if we are equal in the eyes of God,

Kui Jumal peab meid meestega võrdseteks,

are we not equal in the eyes of men?

miks siis inimesed meid võrdseks ei pea?

To me, it all came back to the lessons I had learned as a child.

Mind viis see mõte tagasi lapsepõlve õppetundide juurde.

The decision maker, the person who gets to control the message,

Otsusetegijad, need, kes määravad ära, mida öeldakse,

is sitting at the table,

istuvad "laua ääres",

and unfortunately, in every single world faith,

aga kahjuks pole mitte üheski maailma religioonis

they are not women.

need inimesed naised.

Religious institutions are dominated by men

Religioossetes institutsioonides domineerivad mehed,

and driven by male leadership,

neid juhivad mehed,

and they create policies in their likeness,

mehed kujundavad reegleid, mis neile meeldivad,

and until we can change the system entirely,

ja seni, kuni me seda süsteemi tervikuna ei muuda,

then we can't realistically expect to have full economic

ei saa me tegelikult oodata naiste täieõiguslikku osalemist

and political participation of women.

majanduses ja poliitikas.

Our foundation is broken.

Meie vundament on vigane.

My mom actually says, you can't build a straight house on a crooked foundation.

Mu ema tavatseb öelda, et kõverale vundamendile sirgete seintega maja ei ehita.

In 2011, the Libyan revolution broke out, and my family was on the front lines.

2011. aastal puhkes Liibüas revolutsioon ja minu pere oli eesliinil.

And there's this amazing thing that happens in war,

Ja sõja ajal juhtub hämmastavaid asju.

a cultural shift almost, very temporary.

Toimub justkui mingi kultuuriline nihe, kuigi väga lühiajaline.

And it was the first time that I felt it was not only acceptable

Esmakordselt tundsin, et minu osavõtt pole mitte ainult lubatud,

for me to be involved, but it was encouraged.

vaid on lausa soovitav.

It was demanded.

Minult lausa nõuti seda.

Myself and other women had a seat at the table.

Minul ja teistel naistel oli koht "laua ääres".

We weren't holding hands or a medium.

Me polnud seal lihtsalt toetajad või vahendajad.

We were part of decision making.

Me olime otsustajad.

We were information sharing. We were crucial.

Meie jagasime laiali infot. Meie tegutsemine oli kriitilise tähtsusega.

And I wanted and needed for that change to be permanent.

Ma tahtsin väga, et need muutused oleksid püsivad.

Turns out, that's not that easy.

Ilmnes aga, et see polegi nii lihtne.

It only took a few weeks before the women that I had previously worked with

Vaid mõne nädala möödudes pöördusid, naised, kellega enne koos töötasime,

were returning back to their previous roles,

oma vana rolli juurde tagasi,

and most of them were driven by words of encouragement

ja enamikku neist suunasid seda tegema

from religious and political leaders,

vaimulike ja poliitiliste liidrite väljaütlemised,

most of whom cited religious scripture as their defense.

kes regeling tsiteerisid enda õigustuseks pühakirja.

It's how they gained popular support for their opinions.

Sel moel saavutasid nad oma seisukohtadele rahva toetuse.

So initially, I focused on the economic and political empowerment of women.

Niisiis keskendusin alguses naiste toomisele majandus- ja poliitikaellu.

I thought that would lead to cultural and social change.

Arvasin, et see tooks kaasa ka kultuurilise ja sotsiaalse muutuse.

It turns out, it does a little, but not a lot.

Selgus, et veidi toobki, aga mitte just palju.

I decided to use their defense as my offense,

Otsustasin vastaste vastu astuda samaga, millega nemad end õigustasid,

and I began to cite and highlight Islamic scripture as well.

hakkasin tsiteerima islami pühakirja ja tooma näiteks kirjakohti.

In 2012 and 2013, my organization led the single largest

2012 ja 2013 viisime oma organisatsiooniga läbi suurima

and most widespread campaign in Libya.

ja laiaulatuslikuma kampaania Liibüas.

We entered homes and schools and universities, even mosques.

Käisime kodudes ja koolides, ülikoolides ja isegi mošeedes.

We spoke to 50,000 people directly,

Rääkisime näost-näkku 50 000 inimesega

and hundreds of thousands more through billboards and television commercials,

ja lisaks sadade tuhandetega televisiooni, raadio,

radio commercials and posters.

reklaamtahvlite ja -plakatite vahendusel.

And you're probably wondering how a women's rights organization

Kindlasti imestate, kuidas küll üks naisõiguslaste organisatsioon suutis

was able to do this in communities which had previously opposed

midagi niisugust ellu viia kogukonnas, kus varem seisti vastu

our sheer existence.

ainuüksi meie olemasolule.

I used scripture.

Ma tsiteerisin Koraani.

I used verses from the Quran and sayings of the Prophet,

Kasutasin Koraani värsse ja prohvet Muhammedi lausumisi,

Hadiths, his sayings which are, for example,

näiteks:

"The best of you is the best to their family."

"Mis on parim sulle, on parim su perele."

"Do not let your brother oppress another."

"Ära luba vennal rõhuda venda."

For the first time, Friday sermons led by local community imams

Esmakordselt võtsid kohalikud imaamid reedestel palvustel

promoted the rights of women.

seista naiste õiguste eest.

They discussed taboo issues, like domestic violence.

Arutati tabuteemasid, nagu perevägivald.

Policies were changed.

Seniseid seisukohti muudeti.

In certain communities, we actually had to go as far

Oli kogukondi, kus pidime minema nii kaugele,

as saying the International Human Rights Declaration,

et ütlesime, et rahvusvaheline inimõiguste deklaratsioon,

which you opposed because it wasn't written by religious scholars,

millele seisti vastu, kuna see ei pärinenud usujuhtide sulest,

well, those same principles are in our book.

ütles ju täpselt sama, mida Koraan.

So really, the United Nations just copied us.

Seega kirjutas ÜRO selle lihtsalt meie pealt maha.

By changing the message, we were able to provide

Muutes oma sõnumite rõhuasetusi, suutsime anda

an alternative narrative which promoted the rights of women in Libya.

alternatiivse narratiivi, mis edendas Liibüa naiste õigusi.

It's something that has now been replicated internationally,

Sama tehnikat on nüüdseks kasutatud mujalgi maailmas.

and while I am not saying it's easy -- believe me, it's not.

Aga uskuge mind, see pole kaugeltki kergelt tulnud.

Liberals will say you're using religion and call you a bad conservative.

Liberaalidele ei meeldi usu kasutamine -- ja teid sõimatakse konservatiiviks.

Conservatives will call you a lot of colorful things.

Konservatiivid omakorda kleebivad teile külge igasugu värvikaid silte.

I've heard everything from, "Your parents must be extremely ashamed of you" --

Olen kuulnud kõike, alates "su vanemad häbenevad sinu pärast silmad peast"

false; they're my biggest fans --

-- mis on vale, nad on mu suurimad fännid --,

to "You will not make it to your next birthday" --

kuni selleni, et "oma järgmist sünnipäeva sa ei näe"

again wrong, because I did.

-- samuti vale, sest ma olen elus.

And I remain

Olen sügavalt veendunud, et

a very strong believer that women's rights and religion are not mutually exclusive.

naiste õigused ja religioon ei pea üksteist välistama.

But we have to be at the table.

Kuid me peame olema "laua ääres".

We have to stop giving up our position, because by remaining silent,

Me ei tohi oma positsiooni käest anda, sest vaikimisega

we allow for the continued persecution and abuse of women worldwide.

lubame jätkuvalt naisi üle maailma tagakiusata ja kuritarvitada.

By saying that we're going to fight for women's rights

Kui aga kavatsetakse naiste õiguste eest

and fight extremism with bombs and warfare,

või äärmusluse vastu võidelda pommide ja sõja abil,

we completely cripple local societies which need to address these issues

siis kahjustame pöördumatult kohalikke kogukondi, sest niisuguste probleemidega

so that they're sustainable.

tuleb tegelda jätkusuutlikult.

It is not easy, challenging distorted religious messaging.

Pole kerge ümber lükata vildakaks moonutatud usutõdesid.

You will have your fair share of insults and ridicule and threats.

Kindlasti saab tunda solvanguid, naeruvääristamist ja ähvardusi.

But we have to do it.

Kuid me peame seda tegema.

We have no other option than to reclaim the message of human rights,

Meil pole muud võimalust, kui jätkata selgitustööd nii inimõiguste

the principles of our faith,

ja kui ka meie usu alustõdede kohta,

not for us, not for the women in your families,

ja seda mitte pelgalt meie endi või meie pere naiste pärast,

not for the women in this room,

mitte vaid siin saalis olevate naiste pärast ,

not even for the women out there,

ja mitte isegi kogu maailma naiste pärast,

but for societies that would be transformed

vaid selleks, et ühiskonnad muutuksid

with the participation of women.

naised osalusel.

And the only way we can do that,

Ainus viis, kuidas seda saame teha,

our only option,

meie ainus võimalus,

is to be, and remain, at the table.

on olla "laua ääres" ja sinna jääda.

Thank you.

Ma tänan, suur aitäh.

(Applause)

(Aplaus)