Michael Pawlyn: Using nature's genius in architecture

Translator: Triin Sinissaar Reviewer: Mailis Laos

I'd like to start with a couple of quick examples.

Tahaksin alustada mõne lühida näitega.

These are spinneret glands

Need on võrgunäsad

on the abdomen of a spider.

ämbliku kõhu all.

They produce six different types of silk, which is spun together into a fiber,

Need toodavad kuut tüüpi siidi, mis keerutatakse kokku kiuks,

tougher than any fiber humans have ever made.

mis on tugevam kui ükski kiud, mida inimesed on kunagi tootnud.

The nearest we've come is with aramid fiber.

Meie lähim leiutis sellele on aramiidkiud.

And to make that, it involves extremes of temperature,

Selle valmistamiseks läheb vaja äärmuslikku temperatuuri,

extremes of pressure and loads of pollution.

äärmuslikku rõhku ja see tekitab tohutult saastet.

And yet the spider manages to do it at ambient temperature and pressure

Kuid ämblik suudab seda teha ümbritseva temperatuuri ja rõhuga,

with raw materials of dead flies and water.

toorainest, mis moodustub surnud kärbestest ja veest.

It does suggest we've still got a bit to learn.

See viitab, et meil on veel veidike õppida.

This beetle can detect a forest fire at 80 kilometers away.

See mardikas suudab tajuda metsatulekahju 80 km kauguselt.

That's roughly 10,000 times the range

See on umbes 10 000 korda kaugemalt

of man-made fire detectors.

kui inimese toodetud tuledetektorid.

And what's more, this guy doesn't need a wire

Enamgi veel, mardikas ei vaja juhet,

connected all the way back to a power station burning fossil fuels.

mis oleks ühendatud fossiilkütust põletava jõujaamaga.

So these two examples give a sense of what biomimicry can deliver.

Need näited annavad aimu sellest, mida suudab biomimikri.

If we could learn to make things and do things the way nature does,

Kui me õpiksime valmistama asju samamoodi nagu loodus,

we could achieve factor 10, factor 100,

suudaksime saavutada 10-kordse, 100-kordse,

maybe even factor 1,000 savings

võib-olla isegi 1000-kordse kokkuhoiu

in resource and energy use.

ressursside ja energia kasutuses.

And if we're to make progress with the sustainability revolution,

Kui me tahame saavutada edu jätkusuutlikkuse revolutsiooniga,

I believe there are three really big changes

peame me minu arvates teostama

we need to bring about.

kolm väga suurt muutust.

Firstly, radical increases in resource efficiency.

Esiteks suurendama radikaalselt ressursikasutuse efektiivsust.

Secondly, shifting from a linear, wasteful,

Teiseks liikuma lineaarse, raiskava,

polluting way of using resources

saastava ressursikasutuse juurest

to a closed-loop model.

suletud ahela mudeli juurde.

And thirdly, changing from a fossil fuel economy

Kolmandaks, asendama fossiilkütuste majanduse

to a solar economy.

päikeseenergia majandusega.

And for all three of these, I believe,

Kõigis neis kolmes punktis

biomimicry has a lot of the solutions that we're going to need.

pakub biomimikri minu arust palju vajalikke lahendusi.

You could look at nature as being like a catalog of products,

Me võime vaadelda loodust kui kataloogi toodetest,

and all of those have benefited

mis on läbi teinud

from a 3.8-billion-year research and development period.

3,8 miljardi aastase uuringu- ja arendusperioodi.

And given that level of investment, it makes sense to use it.

Arvestades, kui palju sellesse on investeeritud, on nutikas seda ära kasutada.

So I'm going to talk about some projects that have explored these ideas.

Räägin mõnedest projektidest, mis on neid ideid rakendanud.

And let's start with radical increases

Alustame ressursikasutuse efektiivsuse

in resource efficiency.

radikaalsest tõstmisest.

When we were working on the Eden Project,

Kui me töötasime Eedeni projektiga,

we had to create a very large greenhouse

pidime ehitama väga suure kasvuhoone

in a site that was not only irregular,

krundile, mis ei olnud mitte ainult ebatasane,

but it was continually changing because it was still being quarried.

vaid muutus pidevalt, sest seal käisid kaevandustööd.

It was a hell of a challenge,

See oli kõva väljakutse,

and it was actually examples from biology

millega toimetulekuks saime mitmeid nippe

that provided a lot of the clues.

justnimelt bioloogiast võetud näidetest.

So for instance,

Näiteks

it was soap bubbles that helped us generate a building form

aitasid seebimullid meil töötada välja ehitise vormi,

that would work regardless of the final ground levels.

mis toimiks vundamendi tasemest sõltumata.

Studying pollen grains

Uurides õietolmu,

and radiolaria and carbon molecules

merelisi algloomi ja süsinikumolekule

helped us devise the most efficient structural solution

õnnestus meil välja mõelda kõige tõhusam struktuurne lahendus,

using hexagons and pentagons.

kasutades kuusnurki ja viisnurki.

The next move was that we wanted

Järgmise asjana tahtsime teha

to try and maximize the size of those hexagons.

need kuusnurgad nii suureks kui võimalik.

And to do that we had to find an alternative to glass,

Selleks pidime leidma alternatiivi klaasile,

which is really very limited in terms of its unit sizes.

mida on võimalik kasutada üksnes piiratud mõõdus tükkidena.

And in nature there are lots of examples

Ja looduses on palju näiteid väga tõhusatest

of very efficient structures based on pressurized membranes.

struktuuridest, mis moodustuvad surve all olevatest membraanidest.

So we started exploring this material called ETFE.

Hakkasime uurima materjali nimega ETFE.

It's a high-strength polymer.

See on ülitugev polümeer.

And what you do is you put it together in three layers,

Seda on võimalik kolme kihina kokku panna,

you weld it around the edge, and then you inflate it.

servadest ühendada ja õhku täis puhuda.

And the great thing about this stuff

Suurepärane asi selle materjali juures

is you can make it in units

on see, et seda saab valmistada tükkidena,

of roughly seven times the size of glass,

mis on enam-vähem seitse korda suuremad kui klaas.

and it was only one percent of the weight of double-glazing.

Ja selle kaal oli vaid 1% topeltklaasi kaalust.

So that was a factor-100 saving.

Nii et see oli 100-kordne kokkuhoid.

And what we found is that we got into a positive cycle

Leidsime, et sattusime positiivsesse tsüklisse,

in which one breakthrough facilitated another.

kus üks läbimurre muutis järgmise lihtsamaks.

So with such large, lightweight pillows,

Selliste suurte, kergekaaluliste patjade abil

we had much less steel.

õnnestus kasutada palju vähem terast.

With less steel we were getting more sunlight in,

Tänu vähemale terasele paistis sisse rohkem päikesevalgust,

which meant we didn't have to put as much extra heat in winter.

mis tähendas, et me ei pidanud talvel nii palju kütma.

And with less overall weight in the superstructure,

Tänu pealisehituse väiksemale kaalule

there were big savings in the foundations.

hoidsime vundamendi pealt kõvasti kokku.

And at the end of the project we worked out

Projekti lõpus arvutasime välja,

that the weight of that superstructure

et pealisehitus

was actually less than the weight of the air inside the building.

kaalus vähem kui ehitise sees leiduv õhk.

So I think the Eden Project is a fairly good example

Ma arvan, et Eedeni projekt on üsna hea näide

of how ideas from biology

sellest, kuidas bioloogiast võetud ideed

can lead to radical increases in resource efficiency --

võivad radikaalselt suurendada ressursikasutuse tõhusust -

delivering the same function,

andes sama tulemuse, samas kui

but with a fraction of the resource input.

sisse on pandud üksnes murdosa ressurssidest.

And actually there are loads of examples in nature

Looduses on palju näiteid,

that you could turn to for similar solutions.

mida võiks kasutada samasuguste lahenduste saamiseks.

So for instance, you could develop super-efficient roof structures

Näiteks võiks arendada ülitõhusaid katusekonstruktsioone,

based on giant Amazon water lilies,

mille aluseks oleks hiiglaslik Amazonase vesiroos,

whole buildings inspired by abalone shells,

terveid maju, mis on inspireeritud merikõrva karpidest,

super-lightweight bridges inspired by plant cells.

ülikergeid sildu, mis on inspireeritud taimerakkudest.

There's a world of beauty and efficiency to explore here

Maailm on täis ilu ja tõhusust, mida uurida,

using nature as a design tool.

kui kasutada loodust disainitööriistana.

So now I want to go onto talking about the linear-to-closed-loop idea.

Nüüd räägime ideest, kuidas minna lineaarselt mudelilt üle suletud ahela mudelile.

The way we tend to use resources

Tavaliselt kasutame ressursse nii,

is we extract them,

et me võtame nad,

we turn them into short-life products and then dispose of them.

muudame lühikese kasutusajaga toodeteks ja siis viskame minema.

Nature works very differently.

Loodus toimib hoopis teisiti.

In ecosystems, the waste from one organism

Ökosüsteemides muutuvad ühe organismi jäätmed

becomes the nutrient for something else in that system.

mõne teise organismi toiduks samas süsteemis.

And there are some examples of projects

On näiteid projektidest,

that have deliberately tried to mimic ecosystems.

mis on teadlikult püüdnud imiteerida ökosüsteeme.

And one of my favorites

Üks minu lemmikuid

is called the Cardboard to Caviar Project

on projekt "Papp kaaviariks",

by Graham Wiles.

mille eestvedaja on Graham Wiles.

And in their area they had a lot of shops and restaurants

Nende ümbruskonnas asus palju poode ja restorane,

that were producing lots of food, cardboard and plastic waste.

mis tekitasid palju toidu-, papi- ja plastikjäätmeid.

It was ending up in landfills.

Need jõudsid prügimäele.

Now the really clever bit is what they did with the cardboard waste.

Nad tegid papijäätmetega midagi väga nutikat.

And I'm just going to talk through this animation.

Ma selgitan, mida see animatsioon kujutab.

So they were paid to collect it from the restaurants.

Neile maksti selle eest, et papp restoranidest kokku korjata.

They then shredded the cardboard

Nad rebisid papi ribadeks

and sold it to equestrian centers as horse bedding.

ja müüsid ratsaspordikeskusesse hobustele allapanuks.

When that was soiled, they were paid again to collect it.

Kui see oli määrdunud, maksti neile uuesti, et see ära viia.

They put it into worm recomposting systems,

Nad panid selle kompostihoidlasse,

which produced a lot of worms, which they fed to Siberian sturgeon,

ja kasvatasid seal hulga ussikesi, mille nad söötsid siberi tuuradele,

which produced caviar, which they sold back to the restaurants.

mis tootsid kaaviari, mille nad restoranidele tagasi müüsid.

So it transformed a linear process

Seega muudeti lineaarne protsess

into a closed-loop model,

suletud ahela süsteemiks

and it created more value in the process.

ja protsessi käigus loodi lisakasu.

Graham Wiles has continued to add more and more elements to this,

Graham Wiles on jätkanud elementide lisamist sellele süsteemile,

turning waste streams into schemes that create value.

muutes prügivood kasulikeks skeemideks.

And just as natural systems

Samamoodi nagu looduslikud süsteemid

tend to increase in diversity and resilience over time,

muutuvad aja jooksul mitmekesisemaks ja vastupidavamaks,

there's a real sense with this project

näib ka selle projekti puhul,

that the number of possibilities

et võimaluste arv

just continue increasing.

üha kasvab.

And I know it's a quirky example,

Ma tean, et see on veider näide,

but I think the implications of this are quite radical,

aga minu meelest on selle tähendus üsna radikaalne,

because it suggests that we could actually

kuna see viitab sellele, et me suudaksime tegelikult

transform a big problem -- waste -- into a massive opportunity.

muuta suure probleemi - prügi - hiilgavaks võimaluseks.

And particularly in cities --

Eriti linnades -

we could look at the whole metabolism of cities,

me võiksime vaadata linnade ainevahetust

and look at those as opportunities.

ja näha selles võimalusi.

And that's what we're doing on the next project I'm going to talk about,

Täpselt seda teeme me järgmise projektiga, millest ma räägin,

the Mobius Project,

see on Mobiuse projekt,

where we're trying to bring together a number of activities,

mille käigus me püüame ühendada hulka tegevusi

all within one building,

ühe hoone siseselt,

so that the waste from one can be the nutrient for another.

nii et ühe jäätmed võiksid muutuda teise toiduks.

And the kind of elements I'm talking about

Elemendid, millest ma räägin,

are, firstly, we have a restaurant inside a productive greenhouse,

on esiteks - meil on restoran toimivas kasvuhoones,

a bit like this one in Amsterdam called De Kas.

umbes nagu see Amsterdami restoran De Kas.

Then we would have an anaerobic digester,

Siis oleks meil anaeroobne kompostilava,

which could deal with all the biodegradable waste from the local area,

mis võiks töödelda kõiki ümbruskonna biolagunevaid jäätmeid,

turn that into heat for the greenhouse

muuta need kasvuhoone kütteks

and electricity to feed back into the grid.

ja elektriks, mille saab tagasi võrku lasta.

We'd have a water treatment system

Meil oleks vee käitlemise süsteem,

treating wastewater, turning that into fresh water

mis käitleks reovett, muutes selle joogiveeks

and generating energy from the solids

ja tootes tahketest osakestest energiat,

using just plants and micro-organisms.

kasutades ainult taimi ja mikroorganisme.

We'd have a fish farm fed with vegetable waste from the kitchen

Meil oleks kalafarm, mida toidetakse köögist tulnud köögiviljajäätmetega

and worms from the compost

ja kompostist tulnud ussikestega

and supplying fish back to the restaurant.

ning kala saadetaks tagasi restorani.

And we'd also have a coffee shop, and the waste grains from that

Samuti oleks meil kohvik ning kohviubade jäätmeid

could be used as a substrate for growing mushrooms.

võiks kasutada substraadina seente kasvatamiseks.

So you can see that we're bringing together

Nagu näete, toome me kogu

cycles of food, energy and water and waste

toidu, energia, vee ja jäätmete ringluse

all within one building.

kokku ühte hoonesse.

And just for fun, we've proposed this for a roundabout in central London,

Pakkusime seda lihtsalt lõbu pärast ühe ringtee jaoks Londoni kesklinnas,

which at the moment is a complete eyesore.

mis praegusel hetkel riivab silma.

Some of you may recognize this.

Mõned teist ehk tunnevad selle koha ära.

And with just a little bit of planning,

Väikese planeerimise abil

we could transform a space dominated by traffic

võiksime muuta selle liiklusrägastiku

into one that provides open space for people,

kohaks, mis on inimestele avatud,

reconnects people with food

aitab neil toidu abil suhelda

and transforms waste into closed loop opportunities.

ja võimaldab prügi kasutada suletud ahela süsteemis.

So the final project I want to talk about

Viimane projekt, millest tahan rääkida,

is the Sahara Forest Project, which we're working on at the moment.

on Sahara metsa projekt, mille kallal me praegu töötame.

It may come as a surprise to some of you

Kedagi teist võib üllatada,

to hear that quite large areas of what are currently desert

et üsna suured piirkonnad, kus on praegu kõrb,

were actually forested a fairly short time ago.

olid hiljuti metsaga kaetud.

So for instance, when Julius Caesar arrived in North Africa,

Näiteks kui Julius Caesar saabus Põhja-Aafrikasse,

huge areas of North Africa

olid suured alad Põhja-Aafrikas

were covered in cedar and cypress forests.

kaetud seedri- ja küpressimetsadega.

And during the evolution of life on the Earth,

Sedamööda, kuidas elu Maa peal arenes,

it was the colonization

aitas maa koloniseerimine

of the land by plants

taimede poolt

that helped create the benign climate we currently enjoy.

luua mõõduka kliima, mida praegu naudime.

The converse is also true.

Vastupidine on samuti tõsi.

The more vegetation we lose,

Mida rohkem taimestikku me kaotame,

the more that's likely to exacerbate climate change

seda tõenäolisemalt tabab meid veelgi rängem

and lead to further desertification.

kliimamuutus ja kõrbeala laienemine.

And this animation,

See animatsioon

this shows photosynthetic activity over the course of a number of years,

näitab fotosünteetilist tegevust mitmete aastate jooksul.

and what you can see is that the boundaries of those deserts

Nagu näete, on nende kõrbete piirid

shift quite a lot,

muutuvad üsna palju.

and that raises the question

See tõstatab küsimuse,

of whether we can intervene at the boundary conditions

kas me saame piiri peal sekkuda,

to halt, or maybe even reverse, desertification.

et peatada maa kõrbeks muutumist või seda isegi tagasi pöörata.

And if you look at some of the organisms

Kui te vaatate mõningaid organisme,

that have evolved to live in deserts,

mis on arenenud eluks kõrbes,

there are some amazing examples of adaptations to water scarcity.

leidub hämmastavaid näiteid vähese veega toimetulekust.

This is the Namibian fog-basking beetle,

See on Namiibia udukoguja põrnikas,

and it's evolved a way of harvesting its own fresh water in a desert.

kes on arendanud välja meetodi ise kõrbes joogivett koguda.

The way it does this is it comes out at night,

Ta tuleb öösel välja,

crawls to the top of a sand dune,

ronib liivaluite otsa,

and because it's got a matte black shell,

ja kuna tal on must mati pinnaga kest,

is able to radiate heat out to the night sky

suudab ta kiirata soojust öisesse õhku

and become slightly cooler than its surroundings.

ja muutuda veidi jahedamaks kui ümbritsev keskkond.

So when the moist breeze blows in off the sea,

Nii et kui merelt puhub niisket õhku,

you get these droplets of water forming on the beetle's shell.

moodustuvad põrnika kestale veepiisakesed.

Just before sunrise, he tips his shell up, the water runs down into his mouth,

Just enne päikesetõusu tõstab ta oma kesta üles, vesi voolab talle suhu,

has a good drink, goes off and hides for the rest of the day.

ta joob janu täis ja peidab end kogu ülejäänud päeva.

And the ingenuity, if you could call it that,

Tema leidlikkus, kui seda nii võib nimetada,

goes even further.

läheb veelgi kaugemale.

Because if you look closely at the beetle's shell,

Sest kui te vaatate lähedalt põrnika kesta,

there are lots of little bumps on that shell.

näete seal palju väikeseid mügaraid.

And those bumps are hydrophilic; they attract water.

Need mügarad tõmbavad vett ligi.

Between them there's a waxy finish which repels water.

Nende vahel on vahajas kiht, mis tõrjub vett.

And the effect of this is that

Selle toimel juhtub see,

as the droplets start to form on the bumps,

et kui piisad hakkavad mügarate otsa tekkima,

they stay in tight, spherical beads,

säilivad nad kompaktsete, ümarate tilkadena,

which means they're much more mobile

mis tähendab, et nad on palju mobiilsemad,

than they would be if it was just a film of water over the whole beetle's shell.

kui nad oleksid juhul, kui põrnika kest oleks lihtsalt kaetud veekihiga.

So even when there's only a small amount of moisture in the air,

Nii et isegi kui õhus on vaid veidi niiskust,

it's able to harvest that very effectively and channel it down to its mouth.

on ta ikka võimeline seda väga efektiivselt koguma ja endale suhu juhtima.

So amazing example of an adaptation

Hämmastav näide kohanemisest

to a very resource-constrained environment --

väga nappe ressursse pakkuva keskkonnaga -

and in that sense, very relevant

millel on vägagi suur seos

to the kind of challenges we're going to be facing

väljakutsetega, millega meie silmitsi seisame

over the next few years, next few decades.

tulevate aastate ja aastakümnete jooksul.

We're working with the guy who invented the Seawater Greenhouse.

Me teeme koostööd mehega, kes leiutas merevee kasvuhoone.

This is a greenhouse designed for arid coastal regions,

See kasvuhoone on kavandatud põuaste rannikualade jaoks

and the way it works is that you have this whole wall of evaporator grills,

ja töötab nii, et teil on terve seinatäis aurutusvõresid

and you trickle seawater over that

ja te tilgutate sellele merevett,

so that wind blows through, it picks up a lot of moisture

nii et kui tuul sellest läbi puhub, haarab ta hulga niiskust kaasa

and is cooled in the process.

ja muutub seeläbi jahedamaks.

So inside it's cool and humid,

Nii on sees jahe ja niiske,

which means the plants need less water to grow.

mis tähendab, et taimed vajavad kasvamiseks vähem vett.

And then at the back of the greenhouse,

Kasvuhoone tagumises osas

it condenses a lot of that humidity as freshwater

kondenseeritakse suur osa niiskusest mageveeks

in a process that is effectively identical to the beetle.

täpselt samasuguse protsessi käigus nagu põrnika puhul.

And what they found with the first Seawater Greenhouse that was built

Kui esimene merevee kasvuhoone ehitati, avastasid nad,

was it was producing slightly more freshwater

et see toodab veidi rohkem magevett,

than it needed for the plants inside.

kui sealsed taimed vajasid.

So they just started spreading this on the land around,

Nad hakkasid sellega kastma ümbritsevat maapinda.

and the combination of that and the elevated humidity

Sellel ja suurenenud niiskustasemel

had quite a dramatic effect on the local area.

oli ümbruskonnale tohutu mõju.

This photograph was taken on completion day,

See foto tehti siis, kui ehitis valmis sai,

and just one year later, it looked like that.

ja aasta hiljem nägi see välja nii.

So it was like a green inkblot spreading out from the building

See oli nagu roheline tindiplekk, mis ehitisest välja voolas,

turning barren land back into biologically productive land --

muutes viljatu maa bioloogiliselt produktiivseks pinnaseks -

and in that sense, going beyond sustainable design

ja selles mõttes saavutas jätkusuutlik disain

to achieve restorative design.

taastava disainini taseme.

So we were keen to scale this up

Tahtsime seda võimalikult hästi ära kasutada

and apply biomimicry ideas to maximize the benefits.

ning biomimikri ideid rakendades saavutada maksimaalset.

And when you think about nature,

Kui me mõtleme looduse üle,

often you think about it as being all about competition.

siis mõtleme sageli, et see põhineb konkurentsil.

But actually in mature ecosystems,

Kuid tegelikult võib küpsetest ökosüsteemidest

you're just as likely to find examples

leida sama tõenäoliselt näiteid

of symbiotic relationships.

sümbioossetest suhetest.

So an important biomimicry principle

Üks biomimikri olulisi põhimõtteid

is to find ways of bringing technologies together

on leida viise, kuidas panna tehnoloogiaid kokku

in symbiotic clusters.

sümbioosseteks kogumikeks.

And the technology that we settled on

Tehnoloogia, mille võtsime sihikule

as an ideal partner for the Seawater Greenhouse

kui ideaalse partneri merevee kasvuhoonele,

is concentrated solar power,

oli kontsentreeritud päikeseenergia,

which uses solar-tracking mirrors to focus the sun's heat

mis kasutab päikest järgivaid peegleid, et koondada päikesevalgust

to create electricity.

ja toota selle abil elektrit.

And just to give you some sense of the potential of CSP,

Et anda teile aimu kontsentreeritud päikeseenergia potentsiaalist,

consider that we receive

mõelge sellele, et me saame

10,000 times as much energy from the sun every year

igal aastal päikeselt 10 000 korda rohkem energiat,

as we use in energy from all forms --

kui me kasutame energiat kõigis selle erinevates vormides -

10,000 times.

10 000 korda.

So our energy problems are not intractable.

Meie energiaprobleemid ei ole lahendamatud.

It's a challenge to our ingenuity.

See on lihtsalt väljakutse meie leidlikkusele.

And the kind of synergies I'm talking about

Ja mis puutub sünergiatesse, millest ma räägin,

are, firstly, both these technologies work very well in hot, sunny deserts.

esiteks toimivad mõlemad neist tehnoloogiatest palavas, päikeselises kõrbes.

CSP needs a supply of demineralized freshwater.

Kontsentreeritud päikeseenergia vajab demineraliseeritud magevee varu.

That's exactly what the Seawater Greenhouse produces.

Täpselt seda toodab merevee kasvuhoone.

CSP produces a lot of waste heat.

Kontsentreeritud päikeseenergia toodab palju üleliigset kuumust.

We'll be able to make use of all that to evaporate more seawater

Me saame seda ära kasutada, et rohkem merevett aurustada

and enhance the restorative benefits.

ja luua kasutegureid veelgi juurde.

And finally, in the shade under the mirrors,

Ja lõpuks on peeglite all varjus

it's possible to grow all sorts of crops

võimalik kasvatada igasugust põlluvilja,

that would not grow in direct sunlight.

mis otseses päikesevalguses ei kasvaks.

So this is how this scheme would look.

Nii näeks see plaan välja.

The idea is we create this long hedge of greenhouses facing the wind.

Idee on luua pikk rodu kasvuhooneid suunaga tuule poole.

We'd have concentrated solar power plants

Seal oleksid kontsentreeritud päikeseenergia jõujaamad

at intervals along the way.

teatud vahemaade tagant.

Some of you might be wondering what we would do with all the salts.

Mõned teist võivad mõelda, et mida kogu selle soolaga teha.

And with biomimicry, if you've got an underutilized resource,

Biomimikris on nii, et kui teil on kasutamata ressurss,

you don't think, "How am I going to dispose of this?"

siis te ei mõtle: "Kuidas sellest lahti saada?"

You think, "What can I add to the system to create more value?"

Te mõtlete: "Mida ma saan süsteemile juurde liita, et luua lisaväärtust?"

And it turns out

Tuleb välja,

that different things crystallize out at different stages.

et erinevad asjad kristalliseeruvad erinevas staadiumis.

When you evaporate seawater, the first thing to crystallize out

Kui te aurustate merevett, kristalliseerub esimesena,

is calcium carbonate.

kaltsiumkarbonaat.

And that builds up on the evaporators --

See ladestub aurutisse -

and that's what that image on the left is --

seda näete vasakpoolsel pildil -

gradually getting encrusted with the calcium carbonate.

sinna ladestub pisitasa kaltsiumkarbonaat.

So after a while, we could take that out,

Mõne aja pärast võime selle välja võtta

use it as a lightweight building block.

ja kasutada kerge ehitusplokina.

And if you think about the carbon in that,

Kui mõelda, kui palju on seal süsinikku,

that would have come out of the atmosphere, into the sea

mis võiks sattuda atmosfäärist merre,

and then locked away in a building product.

siis nüüd on see ehitusmaterjali suletud.

The next thing is sodium chloride.

Järgmiseks asjaks on naatriumkloriid.

You can also compress that into a building block,

Sellest võib samuti pressida ehitusploki,

as they did here.

nagu on tehtud siin.

This is a hotel in Bolivia.

See on hotell Boliivias.

And then after that, there are all sorts

Lisaks sellele on igasuguseid

of compounds and elements that we can extract,

ühendeid ja elemente, mida on võimalik eraldada,

like phosphates, that we need to get back into the desert soils to fertilize them.

nagu fosfaate, mis on vaja kõrbepinda tagasi panna, et see viljakaks muuta.

And there's just about every element of the periodic table

Ja merevees esinevad peaaegu kõik

in seawater.

perioodilisustabelis leiduvad elemendid.

So it should be possible to extract valuable elements

Niisiis peaks olema võimalik eraldada väärtuslikke elemente

like lithium for high-performance batteries.

nagu liitiumit suure võimsusega akude jaoks.

And in parts of the Arabian Gulf,

Teatud piirkondades Pärsia lahel

the seawater, the salinity is increasing steadily

suureneb merevee soolasus pidevalt

due to the discharge of waste brine

seoses kasutatud merevee väljavooluga

from desalination plants.

veepuhastusjaamadest.

And it's pushing the ecosystem close to collapse.

See on viinud ökosüsteemi katastroofi äärele.

Now we would be able to make use of all that waste brine.

Kuid me võiksime merevee jääke ära kasutada.

We could evaporate it

Me võiksime seda aurustada,

to enhance the restorative benefits

et seda tulusalt ära kasutada

and capture the salts,

ja soolad eraldada,

transforming an urgent waste problem into a big opportunity.

muutes reoveeprobleemi suureks võimaluseks.

Really the Sahara Forest Project is a model

Sahara metsaprojekt on hea näide sellest,

for how we could create zero-carbon food,

kuidas saaksime toota ilma süsinikujalajäljeta toitu

abundant renewable energy in some of the most water-stressed parts of the planet

ja ohtralt taastuvenergiat ühes Maa kõige põuasemas piirkonnas

as well as reversing desertification in certain areas.

ning pöörata ümber maa kõrbeks muutumise protsessi.

So returning to those big challenges that I mentioned at the beginning:

Tulles tagasi suurte väljakutseteni, mida ma alguses mainisin:

radical increases in resource efficiency,

radikaalne tõus ressursside tõhusas kasutamises,

closing loops and a solar economy.

suletud ahelad ja päikeseenergia.

They're not just possible; they're critical.

Need ei ole mitte üksnes võimalikud, vaid hädavajalikud.

And I firmly believe that studying the way nature solves problems

Ma usun kindlalt, et uurides seda, kuidas loodus probleeme lahendab,

will provide a lot of the solutions.

leiame me palju lahendusi.

But perhaps more than anything, what this thinking provides

Kuid ennekõike annab see mõtlemine

is a really positive way of talking about sustainable design.

väga positiivse viisi rääkida jätkusuutlikust disainist.

Far too much of the talk about the environment

Keskkonnast rääkides kasutatakse liiga sageli

uses very negative language.

väga negatiivseid sõnu.

But here it's about synergies and abundance and optimizing.

Kuid meie räägime sünergiast, küllusest ja optimeerimisest.

And this is an important point.

Ja see on oluline.

Antoine de Saint-Exupery once said,

Antoine de Saint-Exupery ütles:

"If you want to build a flotilla of ships,

"Kui sa tahad ehitada flotilli laevu,

you don't sit around talking about carpentry.

siis sa ei istu ega räägi puusepatööst.

No, you need to set people's souls ablaze

Ei, sa pead sütitama inimeste hingi

with visions of exploring distant shores."

nägemustega kaugete rannikute uurimisest."

And that's what we need to do, so let's be positive,

Seda peame meiegi tegema, nii et olgem positiivsed

and let's make progress with what could be

ja tehkem edusamme selles, mis võib osutuda

the most exciting period of innovation we've ever seen.

kõige põnevamaks innovatsiooniperioodiks, mida oleme kunagi näinud.

Thank you.

Tänan teid.

(Applause)

(Aplaus)