Deep sea diving ... in a wheelchair | Sue Austin

Translator: Joseph Geni Reviewer: Morton Bast

Translator: Allan Paiste Reviewer: Aari Lemmik

It's wonderful to be here

Mul on väga hea meel olla siin

to talk about my journey,

et rääkida teile oma teekonnast,

to talk about the wheelchair

oma ratastoolist

and the freedom it has bought me.

ja vabadusest, mille ratastool on mulle andnud.

I started using a wheelchair 16 years ago

Hakkasin ratastooli kasutama 16 aastat tagasi

when an extended illness

kui ränga haiguse tõttu

changed the way I could access the world.

muutusid minu liikumisvõimalused.

When I started using the wheelchair,

Kui aga hakkasin kasutama ratastooli,

it was a tremendous new freedom.

oli see minu jaoks erakordne vabanemine.

I'd seen my life slip away and become restricted.

Mulle tundus, et elu justkui libiseb käest ning maailm muutub ahtaks.

It was like having an enormous new toy.

Nüüd aga oleksin justkui saanud endale uue hiiglavahva mänguasja.

I could whiz around and feel the wind in my face again.

Sain kihutada ringi ja taas tunda tuult oma näol.

Just being out on the street was exhilarating.

Võimalus minna lihtsalt välja tekitas suurt elevust.

But even though I had this newfound joy and freedom,

Kuid hoolimata vastselt leitud rõõmust ja vabadusest,

people's reaction completely changed towards me.

oli inimeste suhtumine minusse täielikult muutunud.

It was as if they couldn't see me anymore,

Tundus nagu nad ei enam ei märkakski mind,

as if an invisibility cloak had descended.

nagu oleks mu õlgadele langenud nähtamatuse rüü.

They seemed to see me in terms of their assumptions

Tundus, et mind nähti läbi enda eelarvamuste

of what it must be like to be in a wheelchair.

selle kohta, mis tunne võiks olla ratastoolis olijal.

When I asked people their associations with the wheelchair,

Kui küsisin inimestelt, mis neile ratastooliga seostub,

they used words like "limitation," "fear,"

kasutasid nad sõnu nagu "võimetus," "hirm,"

"pity" and "restriction."

"kaastunne" ja "piirangud."

I realized I'd internalized these responses

Mõistin, et olin need reaktsioonid endasse võtnud

and it had changed who I was on a core level.

ja see oli muutnud mu põhiolemust.

A part of me had become alienated from myself.

Osa minust oli mulle endalegi võõraks jäänud.

I was seeing myself not from my perspective,

Ma ei näinud ennast enam läbi oma silmade,

but vividly and continuously from the perspective

vaid selgelt ja järjekindlalt läbi selle prisma,

of other people's responses to me.

mida teised mind nähes tegid ja tundsid.

As a result, I knew I needed to make my own stories

Sellest tulemusena sai mulle selgeks, et mul tuleb luua oma lugu

about this experience,

sellest kogemusest.

new narratives to reclaim my identity.

teha uus narratiiv, et saada tagasi oma mina.

["Finding Freedom: 'By creating our own stories we learn to take the texts of our lives as seriously as we do 'official' narratives.' — Davis 2009, TEDx Women"]

["Otsides Vabadust: 'Ise enda lugusid luues õpime võtma oma elukirja sama tõsiselt, kui me teeme seda 'ametlike' narratiivide puhul.' — Davis 2009, TEDx Women"]

I started making work

Alustasin tööd selle kallal,

that aimed to communicate something

kuidas anda edasi midagigi sellest rõõmust

of the joy and freedom I felt when using a wheelchair --

ja vabadusest, mida tundsin ratastoolis - oma turbotoolis - olles

a power chair -- to negotiate the world.

ja selle kaudu maailmaga suhestudes.

I was working to transform these internalized responses,

Tegin tööd selle kallal, et muuta endasse võetud reaktsioone,

to transform the preconceptions that had so shaped

et muuta eelarvamusi, mis olid nii tugevalt mõjutanud

my identity when I started using a wheelchair,

mu identiteeti sellest ajast alates kui olin ratastoolis,

by creating unexpected images.

tehes seda läbi asjade näitamise sootuks uues valguses.

The wheelchair became an object to paint and play with.

Ratastoolist sai vahend, millega maalida ja eksperimenteerida.

When I literally started leaving

Kui hakkasin sõna otseses mõttes maha jätma jälgi

traces of my joy and freedom,

enda rõõmust ja vabadusest,

it was exciting to see

oli põnev näha

the interested and surprised responses from people.

inimeste huvi ja üllatunud reaktsioone.

It seemed to open up new perspectives,

See näis avavat uusi perspektiive,

and therein lay the paradigm shift.

millest sündiski mõttemaailma muutus:

It showed that an arts practice

sai selgeks, et kunsti abil

can remake one's identity

on võimalik taasluua inimese identiteeti

and transform preconceptions by revisioning the familiar.

ja muuta eelarvamusi andes harjumuspärasele sootuks uue sisu .

So when I began to dive, in 2005,

Nii et kui ma 2005. aastal tegin algust sukeldumisega,

I realized scuba gear extends your range of activity

mõistsin, et sukeldumisvarustus avardab tegevusvõimalusi

in just the same way as a wheelchair does,

täpselt samal moel nagu ka ratastool,

but the associations attached to scuba gear

samas kui kõik, mis seondub sukeldumisvarustusega

are ones of excitement and adventure,

tekitab assotsiatsioone põnevuse ja seiklustega,

completely different to people's responses to the wheelchair.

mis on täiesti erinev suhtumisest ratastooli.

So I thought, "I wonder what'll happen

Niisiis mõtlesingi: "Huvitav, mis võiks juhtuda,

if I put the two together?" (Laughter) (Applause)

kui ma need kaks ühendan?" (Naer) (Aplaus)

And the underwater wheelchair that has resulted

Ja selle tulemusena sündinud allvee-ratastool

has taken me on the most amazing journey

on mind viinud kõige imelisemale rännakule

over the last seven years.

viimase seitsme aasta jooksul.

So to give you an idea of what that's like,

Selleks, et saaksite ettekujutuse, mis tunne see on,

I'd like to share with you one of the outcomes

tahaksin teiega jagada

from creating this spectacle,

üht selle ettevõtmise viljadest,

and show you what an amazing journey it's taken me on.

näidates teile, millisele imelisele retkele on see mind viinud.

(Music)

(Muusika)

(Applause)

(Aplaus)

It is the most amazing experience,

Minu jaoks oli see erakordne kogemus,

beyond most other things I've experienced in life.

imelisem enamusest asjadest, mida elus kogenud olen.

I literally have the freedom to move

Mul on sõna otseses mõttes vabadus liikuda

in 360 degrees of space

mistahes suunas.

and an ecstatic experience of joy and freedom.

See tunne on joovastav segu rõõmust ja vabadusest

And the incredibly unexpected thing

ja uskumatult üllatav on ka see,

is that other people seem to see and feel that too.

et sama tundsid ja kogesid ka teised inimesed.

Their eyes literally light up,

Nende silmad löövad särama

and they say things like, "I want one of those,"

ja nad ütlevad: "Ma tahan endale ka samasugust,"

or, "If you can do that, I can do anything."

või et "Kui sina seda suudad, suudan mina mida iganes."

And I'm thinking, it's because in that moment

Ja ma tean, et see on sellest, et hetkel

of them seeing an object

mil nad näevad midagi,

they have no frame of reference for,

mille peale pole varem tuldud,

or so transcends the frames of reference

või mis ei mahu

they have with the wheelchair,

nende senisesse arusaama ratastoolist,

they have to think in a completely new way.

tuleb neil vaadata asju täiesti uute silmadega.

And I think that moment of completely new thought

Ja ma arvan, et hetkel, mil sünnib täiesti uus mõte

perhaps creates a freedom

loob see ehk vabaduse,

that spreads to the rest of other people's lives.

mis kandub üle ka teistesse eluvaldkondadesse.

For me, this means that they're seeing

Minu jaoks tähendab see, et on mõistetud

the value of difference,

erinevuse väärtust

the joy it brings

ja seda, kui palju rõõmu see toob,

when instead of focusing on loss or limitation,

kui me puudustele ja piirangutele keskendumise asemel,

we see and discover the power and joy

näeme ning avastame, millist jõudu ja naudingut annab see.

of seeing the world from exciting new perspectives.

kui vaatame maailma hoopis teise, põnevama nurga alt.

For me, the wheelchair becomes

Minu jaoks on ratastool saanud

a vehicle for transformation.

muutuste vahendiks.

In fact, I now call the underwater wheelchair "Portal,"

Kusjuures kutsun ma seda allvee-ratastooli nüüd "portaaliks,"

because it's literally pushed me through

kuna ta lükkas mu sõna otseses mõttes läbi värava

into a new way of being,

uude olemisse,

into new dimensions and into a new level of consciousness.

uutesse dimensioonidesse ja uuele teadvuse tasemele.

And the other thing is,

Ja teine asi on see,

that because nobody's seen or heard

et kuna keegi polnud kunagi varem

of an underwater wheelchair before,

allvee-ratastoolist midagi näinud ega kuulnud,

and creating this spectacle is about creating

ja kuna selle projekti mõte oligi tekitada

new ways of seeing, being and knowing,

uut mõtlemist, olemist ja teadmist,

now you have this concept in your mind.

siis nüüd on see arusaam olemas ka teie peades.

You're all part of the artwork too.

Te kõik olete osa sellest kunstiteosest.

(Applause)

(Aplaus)