Guy-Philippe Goldstein: How cyberattacks threaten real-world peace

Translator: Elisabeth Buffard Reviewer: Veronica Martinez Starnes

Translator: Anu Vahtramäe Reviewer: Aari Lemmik

Good afternoon.

Tere!

If you have followed

Kui olete viimastel nädalatel jälginud rahvusvahelisi uudiseid

diplomatic news in the past weeks,

you may have heard of a kind of crisis

siis olete ehk kuulnud Hiina ja USA vahel puhkenud kriisist

between China and the U.S.

regarding cyberattacks

against the American company Google.

Many things have been said about this.

See on pakkunud palju kõneainet.

Some people have called a cyberwar

Mõned on seda nimetanud kübersõjaks,

what may actually be

tegelikult võis see olla lihtsalt luureoperatsioon,

just a spy operation --

and obviously, a quite mishandled one.

mis oli veidi ebaõnnestunult läbiviidud.

However, this episode reveals

Sellegipoolest paljastab see episood

the growing anxiety in the Western world

lääneriikides kasvavat muret

regarding these emerging cyber weapons.

seoses küberrelvade kasutuselevõtuga.

It so happens that these weapons are dangerous.

Need relvad on ohtlikud,

They're of a new nature:

nad on uudset laadi

they could lead the world

ja on oht, et nende tõttu

into a digital conflict

võib maailmas tekkida küberkonflikte,

that could turn into an armed struggle.

mis lähevad üle relvastatud konfliktiks.

These virtual weapons can also destroy the physical world.

Tegu on virtuaalsete relvadega,

mis suudaksid hävitada füüsilise maailma.

In 1982, in the middle of the Cold War

Külma sõja ajal 1982. aastal

in Soviet Siberia,

toimus Nõukogude Liidus Siberis,

a pipeline exploded with a burst of 3 kilotons,

3 tonnise võimsusega torujuhtme plahvatus,

the equivalent of a fourth of the Hiroshima bomb.

võimsuselt neljandik Hiroshima pommist.

Now we know today -- this was revealed

Tänaseks on saanud avalikuks

by Thomas Reed,

seda tänu Thomas Reedile,

Ronald Reagan's former U.S. Air Force Secretary --

kes oli Ronald Regani ajal USA õhuväeminister,

this explosion was actually the result

et see plahvatus oli CIA poolt korraldatud

of a CIA sabotage operation,

sabotaaž-operatsiooni tagajärg,

in which they had managed

mille käigus suudeti sisse tungida

to infiltrate the IT management systems

selle torustiku juhtimissüsteemi

of that pipeline.

More recently, the U.S. government revealed

Alles hiljuti avalikustas Ühendriikide valitsus,

that in September 2008, more than 3 million people

et 2008. aasta septembris, kui Brasiilias Espirito Santo osariigis

in the state of Espirito Santo in Brazil

jäi elektrikatkestuse tõttu pimedusse üle 3 miljoni inimese,

were plunged into darkness,

victims of a blackmail operation from cyber pirates.

oli ka see küberpiraatide kätetöö.

Even more worrying for the Americans,

Ameeriklasi tegi aga veelgi murelikumaks see,

in December 2008 the holiest of holies,

et 2008. detsembris oleks võinud vabalt juhtuda,

the IT systems of CENTCOM,

et CENTCOM’i infosüsteemidesse, mida peetakse pühamast pühamaks,

the central command

ja kus asub Iraagi ja Afganistaani sõja peamine juhtimiskeskus

managing the wars in Iraq and Afghanistan,

may have been infiltrated by hackers

oleks võidud sisse häkkida,

who used these:

kasutades selleks tavalist, aga viirusega nakatatud mälupulka.

plain but infected USB keys.

And with these keys, they may have been able

Ja selle abil oleks häkkerid saanud

to get inside CENTCOM's systems,

siseneda CENTCOM süsteemi,

to see and hear everything,

näha ja kuulda kõike toimuvat,

and maybe even infect some of them.

ja võimalik, et ka süsteemi toimimist kahjustada.

As a result, the Americans take the threat very seriously.

Seetõttu võtavad ameeriklased küberriske väga tõsiselt.

I'll quote General James Cartwright,

Tsiteerin kindral James Cartwrighti, USA Ühendatud Staabikomitee aseesimeest,

Vice Chairman of the Joint Chiefs of Staff,

who says in a report to Congress

kelle raportis Kongressile on kirjas,

that cyberattacks could be as powerful as

et küberrünnakud võivad olla sama laastavate tagajärgedega

weapons of mass destruction.

kui massihävitusrelvad.

Moreover, the Americans have decided

Veelgi enam, ameeriklased on otsustanud

to spend over 30 billion dollars

investeerida üle 30 miljardi dollari järgmise viie aasta jooksul,

in the next five years

to build up their cyberwar capabilities.

et tõsta oma kübersõja võimsust.

And across the world today, we see

Tänapäeval toimub kogu maailmas

a sort of cyber arms race,

justkui kübervaldkonna võidurelvastumine.

with cyberwar units

Luuakse kübersõja üksusi,

built up by countries like North Korea

ka sellistes maades nagu Põhja-Korea või isegi Iraan.

or even Iran.

Yet, what you'll never hear

Aga see, mida Pentagoni või Prantsuse kaitseministeeriumi esindajad

from spokespeople

from the Pentagon or the French Department of Defence

kunagi otseselt välja ei ütle, on see,

is that the question isn't really

et põhiprobleem ei ole tingimata mitte see, kes on vaenlane,

who's the enemy, but actually

the very nature of cyber weapons.

vaid küberrelvade sügavamas olemuses.

And to understand why, we must look at how,

Selle mõistmiseks on hea vaadata,

through the ages, military technologies

kuidas on läbi ajaloo kasutatud sõjapidamise vahendid

have maintained or destroyed

aidanud rahu kas saavutada või seda hävitada.

world peace.

For example,

Näiteks, kui TEDxParis oleks toimunud 350 aastat tagasi,

if we'd had TEDxParis

350 years ago,

we would have talked about the military innovation of the day --

oleksime rääkinud kaasaegsest sõjalisest innovatsioonist,

the massive Vauban-style fortifications --

massiivsest Vauban stiilis kaitserajatistest,

and we could have predicted

siis oleksime võinud ennustada

a period of stability in the world or in Europe.

stabiilset perioodi Euroopas ja mujal maailmas,

which was indeed the case in Europe

ja nii see Euroopas perioodil 1650-1750 oligi.

between 1650 and 1750.

Similarly, if we'd had this talk

Samas oleksime 30 või 40 aastat tagasi

30 or 40 years ago, we would have seen

rääkinud seoses tuumarelvade väljatöötamisega sellest,

how the rise of nuclear weapons,

and the threat of mutually assured destruction they imply,

et nende võimaliku kasutamisega kaasnev vastastikkune hävitamine

prevents a direct fight between the two superpowers.

on piduriks, mis hoiab ära otsese konflikti kahe suurvõimu vahel.

However, if we'd had this talk 60 years ago,

Samas kui oleksime sõjapidamise vahenditest rääkinud 60 aastat tagasi,

we would have seen how the emergence

oleks teemaks olnud uute õhusõidukite ja soomusmasinate kasutuselevõtt

of new aircraft and tank technologies,

which give the advantage to the attacker,

mis andis ründajale eelise tulenevalt välksõja doktriini usutavusest

make the Blitzkrieg doctrine very credible

and thus create the possibility of war in Europe.

ja tekitada heidutus läbi võimaluse sõja puhkemiseks Euroopas.

So military technologies

Järelikult võib militaartehnoloogia areng mõjutada arenguid maailmas,

can influence the course of the world,

can make or break world peace --

sellest võib tuleneda sõjaliste konfliktide tekkimine või nendest hoidumine

and there lies the issue with cyber weapons.

ning siin peitub ka küberrelvade probleem.

The first issue:

Esiteks kujutage ette,

Imagine a potential enemy announcing

et võimalik vaenlane kuulutab välja küberüksuse loomise,

they're building a cyberwar unit,

but only for their country's defense.

kuid ainult oma riigi kaitseks.

Okay, but what distinguishes it

Okei, aga mille poolest see erineb rünnaküksusest?

from an offensive unit?

It gets even more complicated

Ja see läheb aina keerulisemaks,

when the doctrines of use become ambiguous.

kuna doktriinide kasutamine muutub ebaselgeks.

Just 3 years ago, both the U.S. and France

3 aastat tagasi ütlesid USA ja Prantsusmaa,

were saying they were investing militarily in cyberspace,

et nad investeerivad sõjalisse küberkaitsesse,

strictly to defend their IT systems.

et kaitsta oma infosüsteeme.

But today both countries say

Aga täna ütlevad mõlemad riigid,

the best defense is to attack.

et parim kaitse on rünnak.

And so, they're joining China,

Seepärast ühinesid nad Hiinaga,

whose doctrine of use for 15 years has been

kelle 15 aastat kasutusel olnud sõjalisel doktriinil

both defensive and offensive.

on nii kaitse- kui ka ründeaspekt

The second issue:

Teiseks,

Your country could be under cyberattack

teie riik võib olla sattunud küberrünakute alla,

with entire regions plunged into total darkness,

pimendades kõik regioonid,

and you may not even know

ja te ei pruugi isegi teada

who's attacking you.

kes teid ründab.

Cyber weapons have this peculiar feature:

Küberrelvadel on see omapära:

they can be used

et neid saab kasutada ilma jälgi jätmata.

without leaving traces.

This gives a tremendous advantage to the attacker,

See annab tohutu eelise ründajale,

because the defender

sest kaitsja ei tea, keda vastu rünnata.

doesn't know who to fight back against.

And if the defender retaliates against the wrong adversary,

Ja kui kaitsja ründab vastu valet vastast,

they risk making one more enemy

võtavad nad riski uute vaenlaste loomisega

and ending up diplomatically isolated.

ja võivad lõpetada diplomaatiliselt eraldatuna.

This issue isn't just theoretical.

See probleem ei ole lihtsalt teoreetiline.

In May 2007, Estonia was the victim of cyberattacks,

Mais 2007 oli Eesti küberrünnakute ohver,

that damaged its communication

mis häiris kommunikatsiooni- ja pangandussüsteeme.

and banking systems.

Estonia accused Russia.

Eesti süüdistas Venemaad.

But NATO, though it defends Estonia,

Aga NATO, kuigi ta kaitseb Eestit,

reacted very prudently. Why?

reageeris sellele väga ettevaatlikult. Miks?

Because NATO couldn't be 100% sure

Sest NATO ei saanud olla 100% kindel,

that the Kremlin was indeed behind these attacks.

et Kreml oli tõesti nende rünnakute taga.

So to sum up, on the one hand,

Kokkuvõtteks, kui ühelt poolt võimalik vaenlane teatab,

when a possible enemy announces

they're building a cyberwar unit,

et nad ehitavad kübersõja üksust,

you don't know whether it's for attack

siis ei või teada, kas see on ründamiseks või kaitseks.

or defense.

On the other hand,

Teisest küljest on selge,

we know that these weapons give an advantage to attacking.

et need relvad annavad rünnakueelise.

In a major article published in 1978,

Ühes 1978. avaldatud artiklis

Professor Robert Jervis of Columbia University in New York

kirjeldas Columbia Ülikooli professor Robert Jervis konflikide tekkimise mudelit.

described a model to understand

how conflicts could arise.

In this context,

Olukorras, kus pole selge,

when you don't know if the potential enemy

kas potensiaalne ründaja planeerib kaitset või rünnakut

is preparing for defense or attack,

and if the weapons give an advantage to attacking,

ja kui relvad annavad eelise rünnata,

then this environment is

on suurem tõenäosus, et olukord võib eskaleeruda konfliktiks.

most likely to spark a conflict.

This is the environment that's being created

Praegune olukord, mis on kujunenud seoses küberrelvate tekkimisega,

by cyber weapons today,

and historically it was the environment in Europe

sarnaneb Euroopas I maailmasõja puhkemise eel valitsenud õhustikule.

at the onset of World War I.

So cyber weapons

Seega kujutavad küberrelvad juba oma olemasolu tõttu riski.

are dangerous by nature,

but in addition, they're emerging

kuid lisaks sellele oleme praegu

in a much more unstable environment.

üldiselt palju ebastabiilsemas keskkonnas.

If you remember the Cold War,

Nagu te mäletate, oli külm sõda üks keeruline mäng.

it was a very hard game,

but a stable one played only by two players,

kuid samas oli ta stabiilne, oli kaks konkreetset osapoolt,

which allowed for some coordination between the two superpowers.

mis võimaldas teatavat koordinatsiooni kahe supervõimu vahel.

Today we're moving to a multipolar world

Täna oleme liikumas multipolaarse maailma poole,

in which coordination is much more complicated,

kus koordineerimine on palju keerulisem,

as we have seen at Copenhagen.

nagu nägime seda ka Kopenhaagenis.

And this coordination may become even trickier

Ja omavaheline koordineerimine võib osutuda veelgi keerulisemaks

with the introduction of cyber weapons.

seoses uute küberrelvade kasutuselevõtuga.

Why? Because no nation

Miks?

Sest ükski riik ei või olla kindel,

knows for sure whether its neighbor

kas nende naaberriik asub rünnakule või mitte.

is about to attack.

So nations may live under the threat

Seega elavad riigid pidevas hirmus,

of what Nobel Prize winner Thomas Schelling

mida Nobeli laureaat Thomas Schelling

called the "reciprocal fear of surprise attack,"

nimetab „vastastikkuseks hirmuks äkkrünnaku suhtes.“

as I don't know if my neighbor

Me ei või kunagi täie kindlusega teada,

is about to attack me or not --

kas mu naaber plaanib mind rünnata või mitte --

I may never know --

seda ei või ju kunagi teada --

so I might take the upper hand

seega võiksin haarata ohjad ja rünnata esimesena.

and attack first.

Just last week,

Ja just sel nädalal, 26. jaanuaril

in a New York Times article dated January 26, 2010,

ilmus The New York Timesis artikkel,

it was revealed for the first time that

kus esmakordselt tuli avalikuks,

officials at the National Security Agency

et USA National Security Agency ametnikud

were considering the possibility of preemptive attacks

koguni kaalusid võimalust ennetavaks rünnakuks

in cases where the U.S. was about

juhuks kui on oht, et USAd rünnatakse.

to be cyberattacked.

And these preemptive attacks

Ja need ennetavad rünnakud

might not just remain

ei pruugi jääda ainult küberruumi.

in cyberspace.

In May 2009, General Kevin Chilton,

Mais 2009 teatas kindral Kevin Chilton, USA tuumajõudude ülem,

commander of the U.S. nuclear forces,

stated that in the event of cyberattacks against the U.S.,

et küberrrünnakute puhul USA vastu, ollakse valmis kasutama kõiki vastumeetmed.

all options would be on the table.

Cyber weapons do not replace

Küberrelvad ei asenda tava- ega tuumarelvi

conventional or nuclear weapons --

they just add a new layer to the existing system of terror.

nad lihtsalt täiendavad olemasolevat hävitusarsenali.

But in doing so, they also add their own risk

Samas aga lisavad nad ka uue riski konfliktide puhkemiseks --

of triggering a conflict --

as we've just seen, a very important risk --

ja nagu me just nägime – väga olulise riski --

and a risk we may have to confront

riski, millele ehk peaksime astuma vastu

with a collective security solution

ka kollektiivsekaitse lahendusega,

which includes all of us:

mis hõlmab meid kõiki:

European allies, NATO members,

Euroopa liitlasi, NATO liitlasi

our American friends and allies,

meie Ameerika sõpru ja liitlasi

our other Western allies,

ja teisi lääneliitlasi.

and maybe, by forcing their hand a little,

Ja võib-olla ka, natuke neid tagant sundides,

our Russian and Chinese partners.

meie partnereid Venemaad ja Hiinat.

The information technologies

Infotehnoloogiad, millest rääkis Joël de Rosnay

Joël de Rosnay was talking about,

which were historically born from military research,

ja mida algselt kasutati militaarvaldkonnas,

are today on the verge of developing

on nüüd kujunemaks ründerelvaks,

an offensive capability of destruction,

which could tomorrow, if we're not careful,

mis võib homme, kui me pole piisavalt ettevaatlikud,

completely destroy world peace.

täielikult hävitada maailma rahu.

Thank you.

Tänan teid!

(Applause)

(Aplaus)