Ivan Krastev: Can democracy exist without trust?

Translator: Triin Sinissaar Reviewer: Kaur Sinissaar

I'm afraid I'm one of those speakers

Ma kardan, et olen üks neist kõnelejatest,

you hope you're not going to meet at TED.

keda te loodate TED-il mitte kohata.

First, I don't have a mobile,

Esiteks, mul ei ole mobiiltelefoni,

so I'm on the safe side.

nii et mul pole midagi karta.

Secondly, a political theorist

Teiseks olen ma politoloog,

who's going to talk about the crisis of democracy

kes kavatseb rääkida demokraatia kriisist,

is probably not the most exciting topic you can think about.

mis ilmselt ei ole teie jaoks kõige põnevam teema.

And plus, I'm not going to give you any answers.

Lisaks sellele ei anna ma teile mingeid vastuseid.

I'm much more trying to add to some of the questions we're talking about.

Pigem püüan lisada arutellu mõned küsimused.

And one of the things that I want to question

Üks asi, mille tahaksin kahtluse alla panna,

is this very popular hope these days

on tänapäeval väga levinud lootus,

that transparency and openness

nagu läbipaistvus ja avatus

can restore the trust in democratic institutions.

suudaksid taastada usalduse demokraatlikesse institutsioonidesse.

There is one more reason for you to be suspicious about me.

On veel üks põhjus, miks te peaksite suhtuma minusse umbusuga.

You people, the Church of TED, are a very optimistic community.

Teie, TEDi kogudus, olete väga optimistlik kogukond.

(Laughter)

(Naer)

Basically you believe in complexity, but not in ambiguity.

Te usute asjade komplekssusse, aga mitte ebaselgesse mitmetähenduslikkusse.

As you have been told, I'm Bulgarian.

Nagu teid on teavitatud, olen ma bulgaarlane.

And according to the surveys,

Ja vastavalt uuringute tulemustele

we are marked the most pessimistic people in the world.

reklaamitakse meid kui kõige pessimistlikumat rahvast maailmas.

(Laughter)

(Naer)

The Economist magazine recently wrote an article

Ajakiri "The Economist" avaldas hiljuti artikli,

covering one of the recent studies on happiness,

mis kajastas uuemaid uuringuid õnne valdkonnas

and the title was "The Happy, the Unhappy and the Bulgarians."

ja selle pealkirjaks oli: "Õnnelikud, õnnetud ja bulgaarlased".

(Laughter)

(Naer)

So now when you know what to expect,

Nüüd, kus te teate, mida oodata,

let's give you the story.

lugu on järgmine.

And this is a rainy election day in a small country --

On vihmane valimiste päev ühes väikeriigis -

that can be my country, but could be also your country.

see võib olla minu kodumaa, aga võib olla ka teie kodumaa.

And because of the rain until four o'clock in the afternoon,

Kuna kella neljani pärastlõunal sadas vihma,

nobody went to the polling stations.

ei läinud mitte keegi valimisjaoskonda.

But then the rain stopped,

Aga siis jäi vihm järele

people went to vote.

ja inimesed läksid hääletama.

And when the votes had been counted,

Kui hääled kokku loeti,

three-fourths of the people have voted with a blank ballot.

oli kolm neljandikku inimestest jätnud valimissedeli tühjaks.

The government and the opposition,

Valitsus ja opositsioon

they have been simply paralyzed.

olid lausa halvatud.

Because you know what to do about the protests.

Sest kõik ju teavad, kuidas tulla toime protestidega.

You know who to arrest, who to negotiate with.

Sa tead, keda arreteerida, kellega läbi rääkida.

But what to do about people who are voting with a blank ballot?

Aga mida teha inimestega, kes hääletavad tühja sedeliga?

So the government decided to have the elections once again.

Niisiis otsustas valitsus valimisi korrata.

And this time even a greater number,

Ja seekord oli nende inimeste arv veel suurem,

83 percent of the people, voted with blank ballots.

83% hääletasid tühja sedeliga.

Basically they went to the ballot boxes

Põhimõtteliselt läksid inimesed valimiskasti juurde,

to tell that they have nobody to vote for.

et öelda, et neil ei ole mitte kellegi poolt hääletada.

This is the opening of a beautiful novel by Jose Saramago

See on José Saramago imeilusa romaani algus,

called "Seeing."

teose pealkirjaks on "Nägemine".

But in my view it very well captures

Aga minu meelest suudab see väga hästi kujutada osa probleemist,

part of the problem that we have with democracy in Europe these days.

mis meil praegu Euroopas seoses demokraatiaga on.

On one level nobody's questioning

Mingil tasandil ei sea keegi kahtluse alla,

that democracy is the best form of government.

et demokraatia on parim valitsemise vorm.

Democracy is the only game in town.

Demokraatia on ainus mäng, mida me mängida oskame.

The problem is that many people start to believe

Probleem seisneb selles, et paljud inimesed on hakanud uskuma,

that it is not a game worth playing.

et seda mängu pole mõtet mängida.

For the last 30 years, political scientists have observed

Viimase 30 aasta jooksul on politoloogid täheldanud,

that there is a constant decline in electoral turnout,

et valimas käib üha vähem inimesi

and the people who are least interested to vote

ja need, keda valimised kõige vähem huvitavad,

are the people whom you expect are going to gain most out of voting.

on just needsamad, kellel oleks hääletamisest kõige rohkem võita.

I mean the unemployed, the under-privileged.

Pean silmas töötuid, raskustes olevaid inimesi.

And this is a major issue.

Ja see on väga oluline teema.

Because especially now with the economic crisis,

Sest eriti nüüd, majanduskriisi ajal,

you can see that the trust in politics,

võime näha, et usaldus poliitika vastu,

that the trust in democratic institutions,

et usaldus demokraatlike institutsioonide vastu

was really destroyed.

on hävitatud.

According to the latest survey being done by the European Commission,

Euroopa Komisjoni viimase uuringu käigus selgus,

89 percent of the citizens of Europe believe that there is a growing gap

et 89% Euroopa kodanikest usub, et eksisteerib üha kasvav lõhe

between the opinion of the policy-makers and the opinion of the public.

seadusandjate ja avalikkuse seisukohtade vahel.

Only 18 percent of Italians and 15 percent of Greeks

Ainult 18% itallastest ja 15% kreeklastest

believe that their vote matters.

usuvad, et nende hääl midagi mõjutab.

Basically people start to understand that they can change governments,

Põhimõtteliselt hakkavad inimesed mõistma, et nad võivad vahetada valitsusi,

but they cannot change policies.

aga nad ei saa muuta poliitikat.

And the question which I want to ask is the following:

Küsimus, mille ma tahan esitada, on järgmine:

How did it happen that we are living in societies

kuidas see juhtus, et me elame ühiskondades,

which are much freer than ever before --

mis on palju vabamad kui eales varem -

we have more rights, we can travel easier,

meil on rohkem õigusi, me saame kergemini reisida,

we have access to more information --

meil on ligipääs suuremale hulgale informatsioonile -

at the same time that trust in our democratic institutions

aga samas on usaldus meie demokraatlike institutsioonide vastu

basically has collapsed?

põhimõtteliselt kokku varisenud?

So basically I want to ask:

Ühesõnaga, tahaksin küsida:

What went right and what went wrong in these 50 years

mis läks hästi ja mis läks halvasti nende 50 aasta jooksul,

when we talk about democracy?

mil me võime kõnelda demokraatiast?

And I'll start with what went right.

Ja ma alustan sellest, mis on läinud hästi.

And the first thing that went right was, of course,

Esimesed asjad, mis läksid hästi, olid loomulikult

these five revolutions which, in my view,

need viis revolutsiooni, mis minu silmis

very much changed the way we're living and deepened our democratic experience.

muutsid väga palju seda, kuidas me elame, ja süvendasid meie demokraatlikku kogemust.

And the first was the cultural and social revolution of 1968 and 1970s,

Esimene oli kultuuriline ja ühiskondlik revolutsioon 1968. aastal ja seitsmekümnendatel,

which put the individual at the center of politics.

mis asetas poliitikas keskmesse üksikisiku.

It was the human rights moment.

See oli inimõiguste hetk.

Basically this was also a major outbreak, a culture of dissent,

Põhimõtteliselt murdis see ka palju piire, sündis eriarvamuste kultuur,

a culture of basically non-conformism,

mitte-mugandumise kultuur,

which was not known before.

mida varem polnud nähtud.

So I do believe that even things like that

Nii et ma usun, et need asjad

are very much the children of '68 --

on vägagi 1968. aasta lapsed,

nevertheless that most of us had been even not born then.

kuigi enamik meist ei olnud siis veel sündinud.

But after that you have the market revolution of the 1980s.

Sellele järgnes kaheksakümnendate aastate majandusrevolutsioon.

And nevertheless that many people on the left try to hate it,

Hoolimata sellest, et paljud vasakpoolsed püüavad seda vihata,

the truth is that it was very much the market revolution that sent the message:

on tõde see, et majandusrevolutsioon edastas meile sõnumi:

"The government does not know better."

"Valitsus ei ole targem kui meie."

And you have more choice-driven societies.

Tänu sellele on meil rohkem valikutel rajanevaid ühiskondi.

And of course, you have 1989 -- the end of Communism, the end of the Cold War.

Ja loomulikult on meil aasta 1989 - kommunismi ja külma sõja lõpp.

And it was the birth of the global world.

See oli globaalse maailma sünd.

And you have the Internet.

Ja meil on internet.

And this is not the audience to which I'm going to preach

Teie ei ole publik, kellele ma peaksin jutlustama,

to what extent the Internet empowered people.

kuivõrd palju uusi võimalusi internet on inimestele andnud.

It has changed the way we are communicating

See on muutnud meie sidepidamisviise

and basically we are viewing politics.

ja põhimõtteliselt saame me poliitikat jälgida.

The very idea of political community totally has changed.

Poliitilise kogukonna alusmõte on täielikult muutunud.

And I'm going to name one more revolution,

Ja ma nimetan veel üht revolutsiooni,

and this is the revolution in brain sciences,

milleks on revolutsioon ajuteadustes,

which totally changed the way

mis muutis täielikult viisi,

we understand how people are making decisions.

kuidas me mõistame seda, kuidas inimesed otsuseid teevad.

So this is what went right.

Niisiis, need asjad läksid hästi.

But if we're going to see what went wrong,

Aga kui me vaatame nüüd, mis läks viltu,

we're going to end up with the same five revolutions.

jõuame me täpselt sama viie revolutsioonini.

Because first you have the 1960s and 1970s,

Esiteks kuuekümnendad ja seitsmekümnendad aastad,

cultural and social revolution,

kultuuriline ja ühiskondlik revolutsioon,

which in a certain way destroyed the idea of a collective purpose.

mis teatud mõttes hävitas idee kollektiivsest eesmärgist.

The very idea, all these collective nouns that we have been taught about --

Need mõisted, need kollektiivsed nimisõnad, mida meile oli õpetatud -

nation, class, family.

rahvus, klass, perekond.

We start to like divorcing, if we're married at all.

Meile hakkasid meeldima lahutused, kui me üldse kunagi abiellusime.

All this was very much under attack.

See kõik langes suuresti löögi alla.

And it is so difficult to engage people in politics

Ja on väga raske kaasata inimesi poliitikasse,

when they believe that what really matters

kui nad usuvad, et tegelikult loeb ainult

is where they personally stand.

nende isiklik positsioon.

And you have the market revolution of the 1980s

Siis on meil kaheksakümnendate majandusrevolutsioon

and the huge increase of inequality in societies.

ja tohutu ebavõrdsuse kasv ühiskondades.

Remember, until the 1970s,

Ärge unustage, et kuni seitsmekümnendateni

the spread of democracy has always been accompanied

kaasnes demokraatia levikuga alati

by the decline of inequality.

ebavõrdsuse kahanemine.

The more democratic our societies have been,

Mida demokraatlikumad meie ühiskonnad olid,

the more equal they have been becoming.

seda võrdsemaks inimesed muutusid.

Now we have the reverse tendency.

Nüüd näeme vastupidist tendentsi.

The spread of democracy now is very much accompanied

Demokraatia levikuga kaasneb nüüd vägagi

by the increase in inequality.

ebavõrdsuse kasv.

And I find this very much disturbing

Ja see on minu meelest äärmiselt murettekitav,

when we're talking about what's going on right and wrong

kui me räägime sellest, mis läheb hästi ja mis halvasti

with democracy these days.

seoses tänapäeva demokraatiaga.

And if you go to 1989 --

Ja kui me läheme tagasi aastasse 1989 -

something that basically you don't expect that anybody's going to criticize --

mille kohta keegi ju põhimõtteliselt kriitikat ei eeldaks -

but many are going to tell you, "Listen, it was the end of the Cold War

ütlevad siiski paljud: "Kuulge, külma sõja lõpp oli see,

that tore the social contract between the elites and the people in Western Europe."

mis rebis katki eliidi ja rahva vahel kehtiva ühiskondliku leppe Lääne-Euroopas."

When the Soviet Union was still there,

Kui Nõukogude Liit eksisteeris,

the rich and the powerful, they needed the people,

vajasid rikkad ja võimsad rahvast,

because they feared them.

sest nad kartsid neid.

Now the elites basically have been liberated.

Nüüd oli eliit põhimõtteliselt vabaks lastud.

They're very mobile. You cannot tax them.

Nad on väga liikuvad. Neid ei saa maksudega ohjeldada.

And basically they don't fear the people.

Ja põhimõtteliselt ei karda nad enam rahvast.

So as a result of it, you have this very strange situation

Niisiis on tulemuseks väga kummaline situatsioon,

in which the elites basically got out of the control of the voters.

mis tähendab, et eliit on vabanenud valijate kontrolli alt.

So this is not by accident

Nii et pole juhus,

that the voters are not interested to vote anymore.

et valijad ei ole enam hääletamisest huvitatud.

And when we talk about the Internet,

Ja kui me räägime internetist,

yes, it's true, the Internet connected all of us,

jah, on tõsi, et internet ühendab meid kõiki,

but we also know that the Internet created these echo chambers and political ghettos

aga me teame samuti, et internet lõi kajakambrid ja poliitilised getod,

in which for all your life you can stay with the political community you belong to.

milles sa võid kogu eluks jääda suletuks poliitilisse kogukonda, millesse sa kuulud.

And it's becoming more and more difficult

Ja muutub üha keerulisemaks

to understand the people who are not like you.

mõista inimesi, kes ei ole sinuga sarnased.

I know that many people here

Ma tean, et paljud siinviibijad

have been splendidly speaking about the digital world and the possibility for cooperation,

on pidanud suurepäraseid kõnesid digitaalsest maailmast ja koostöövõimalustest,

but [have you] seen what the digital world has done to American politics these days?

aga kas te olete näinud, mida digitaalne maailm on teinud praeguse USA poliitikaga?

This is also partly a result of the Internet revolution.

See on samuti osaliselt internetirevolutsiooni tulemus.

This is the other side of the things that we like.

See on varjukülg neile asjadele, mis meile meeldivad.

And when you go to the brain sciences,

Ja kui me võtame ajuteadused,

what political consultants learned from the brain scientists

siis poliitilised konsultandid on ajuteadlastelt õppinud,

is don't talk to me about ideas anymore,

et ei maksa enam rääkida ideedest,

don't talk to me about policy programs.

ei maksa enam rääkida poliitilistest programmidest.

What really matters is basically to manipulate the emotions of the people.

Mis päriselt loeb, on inimeste emotsioonidega manipuleerimine.

And you have this very strongly

Ja see kehtib väga jõuliselt,

to the extent that, even if you see when we talk about revolutions these days,

kuni selleni, et isegi kui me räägime tänapäeval revolutsioonidest,

these revolutions are not named anymore around ideologies or ideas.

ei nimetata neid revolutsioone enam vastavalt ideoloogiatele või ideedele.

Before, revolutions used to have ideological names.

Varem olid revolutsioonidel ideoloogilised nimed.

They could be communist, they could be liberal,

Need võisid olla kommunistlikud, liberaalsed,

they could be fascist or Islamic.

fašistlikud või islamistlikud.

Now the revolutions are called under the medium which is most used.

Nüüd nimetatakse revolutsioone vastavalt sellele meediumile, mida kõige rohkem kasutatakse.

You have Facebook revolutions, Twitter revolutions.

Meil on Facebooki revolutsioonid, Twitteri revolutsioonid.

The content doesn't matter anymore, the problem is the media.

Sisu enam ei loe, probleem seisneb meedias.

I'm saying this because one of my major points

Ma ütlen seda, sest üks minu peamisi seisukohti on,

is what went right is also what went wrong.

et see, mis läks hästi, läks samuti ka halvasti.

And when we're now trying to see how we can change the situation,

Ja kui me püüame praegu leida olukorra muutmiseks lahendust,

when basically we're trying to see what can be done about democracy,

kui me püüame leida, mida on võimalik demokraatiaga seoses ette võtta,

we should keep this ambiguity in mind.

peaksime me seda mitmetahulisust silmas pidama.

Because probably some of the things that we love most

Sest mõned asjad, mida me ilmselt kõige rohkem armastame,

are going to be also the things that can hurt us most.

on needsamad, mis võivad meile kõige rohkem kahju teha.

These days it's very popular to believe

Tänapäeval on väga moes uskuda,

that this push for transparency,

et praegune suund läbipaistvuse poole,

this kind of a combination between active citizens, new technologies

see kombinatsioon aktiivsetest kodanikest, uutest tehnoloogiatest

and much more transparency-friendly legislation

ja palju rohkem läbipaistvust silmas pidavast seadusandlusest

can restore trust in politics.

suudavad taastada usalduse poliitika vastu.

You believe that when you have these new technologies and people who are ready to use this,

Me usume, et kui meil on need uued tehnoloogiad ja kui inimesed on valmis neid kasutama,

it can make it much more difficult for the governments to lie,

muutub valitsuste jaoks valetamine palju keerulisemaks,

it's going to be more difficult for them to steal

nende jaoks muutub palju keerulisemaks varastada

and probably even going to be more difficult for them to kill.

ja ilmselt isegi tappa.

This is probably true.

See on tõenäoliselt tõsi.

But I do believe that we should be also very clear

Aga ma usun, et me peaksime endale selgelt teadvustama,

that now when we put the transparency at the center of politics

et nüüd, kus me asetame läbipaistvuse poliitika keskmesse,

where the message is, "It's transparency, stupid."

kus sõnumiks on "see on läbipaistvus, tobu",

Transparency is not about restoring trust in institutions.

ei ole läbipaistvuse mõte selles, et taastada usaldus institutsioonide vastu.

Transparency is politics' management of mistrust.

Läbipaistvus on poliitika viis usaldamatust hallata.

We are assuming that our societies are going to be based on mistrust.

Me eeldame, et meie ühiskonnad hakkavad rajanema usaldamatusel.

And by the way, mistrust was always very important for democracy.

Ja muuseas, usaldamatus on alati olnud demokraatia jaoks väga oluline.

This is why you have checks and balances.

Sellepärast meil ongi võimude lahusus.

This is why basically you have all this creative mistrust

Sellepärast ongi meil kogu see loov usaldamatus

between the representatives and those whom they represent.

esindajate ja esindatavate vahel.

But when politics is only management of mistrust,

Aga kui poliitika on ainult usaldamatuse haldamine,

then -- I'm very glad that "1984" has been mentioned --

siis - ma olen väga rõõmus, et mainiti "1984" -

now we're going to have "1984" in reverse.

nüüd saabub meile "1984" tagurpidi pööratuna.

It's not going to be the Big Brother watching you,

Mitte Suur Vend ei jälgi meid,

it's going to be we being the Big Brother

vaid meie oleme Suur Vend,

watching the political class.

kes jälgib poliitikuid.

But is this the idea of a free society?

Aga kas see on vaba ühiskonna mõte?

For example, can you imagine

Näiteks, kas te suudate ette kujutada,

that decent, civic, talented people are going to run for office

et korralikud, ühiskondlikult mõtlevad ja andekad inimesed kandideeriksid valimistel,

if they really do believe

kui nad tõepoolest usuksid,

that politics is also about managing mistrust?

et poliitika on usaldamatuse haldamine?

Are you not afraid with all these technologies

Kas te ei karda, et kui kõik need tehnoloogiad

that are going to track down

aitavad hoida silma peal

any statement the politicians are going to make on certain issues,

kõigil sõnavõttudel, mida poliitikud mingitel teemadel teinud on,

are you not afraid that this is going to be a very strong signal to politicians

siis võib see anda väga tugeva signaali poliitikutele

to repeat their positions, even the very wrong positions,

korrata oma seisukohti, isegi kui need on ääretult ekslikud,

because consistency is going to be more important than common sense?

sest järjepidevus osutub olulisemaks kui kaine mõistus?

And the Americans who are in the room,

Täna siin viibivad ameeriklased,

are you not afraid that your presidents are going to govern

kas te ei karda, et teie presidendid hakkavad valitsema

on the basis of what they said in the primary elections?

selle alusel, mida nad eelvalimistel ütlesid?

I find this extremely important,

Minu arvates on see ääretult oluline,

because democracy is about people changing their views

sest demokraatia seisneb selles, et inimesed muudavad oma seisukohti

based on rational arguments and discussions.

ratsionaalsete argumentide ja diskussioonide alusel.

And we can lose this with the very noble idea

Ja me võime kaotada selle väga ülla idee,

to keep people accountable

et inimesed on vastutaksid selle eest,

for showing the people that we're not going to tolerate

et näidata rahvale, et me ei kavatse taluda

politicians the opportunism in politics.

oportunismi poliitikas.

So for me this is extremely important.

Nii et minu jaoks on see ääretult oluline.

And I do believe that when we're discussing politics these days,

Ja ma usun, et kui me räägime tänapäeval poliitikast,

probably it makes sense

siis on tõenäoliselt mõttekas

to look also at this type of a story.

heita pilk ka niisugusele loole.

But also don't forget, any unveiling is also veiling.

Aga samas, ärge unustage, et igasugune paljastamine on ka varjamine.

[Regardless of] how transparent our governments want to be,

Sõltumata sellest, kui läbipaistvad meie valitsused olla tahavad,

they're going to be selectively transparent.

rakendavad nad valikulist läbipaistvust.

In a small country that could be my country,

Väikeses riigis, mis võib olla minu kodumaa,

but could be also your country,

aga mis võib olla ka teie kodumaa,

they took a decision -- it is a real case story --

võeti vastu otsus - see on tõestisündinud lugu -

that all of the governmental decisions,

et kõik valitsuse otsused,

discussions of the council of ministers,

ministrite nõukogu arutelud,

were going to be published on the Internet

tehakse internetis avalikult kättesaadavaks

24 hours after the council discussions took place.

24 tundi pärast seda, kui arutelu toimus.

And the public was extremely all for it.

Ja avalikkus oli väga selle poolt.

So I had the opportunity to talk to the prime minister,

Mul oli võimalus peaministriga rääkida ja küsida,

why he made this decision.

miks nad sellise otsuse tegid.

He said, "Listen, this is the best way

Ta ütles: "Vaata, see on parim meetod,

to keep the mouths of my ministers closed.

et minu ministritel suu kinni hoida.

Because it's going to be very difficult for them to dissent

Sest neil on väga keeruline olla eriarvamusel,

knowing that 24 hours after

teades, et 24 tunni pärast

this is going to be on the public space,

ilmub see kõik avalikku ruumi

and this is in a certain way going to be a political crisis."

ja tekitab teatud mõttes poliitilise kriisi."

So when we talk about transparency,

Nii et kui me räägime läbipaistvusest,

when we talk about openness,

kui me räägime avatusest,

I really do believe that what we should keep in mind

siis ma tõesti usun, et me peaksime meeles pidama,

is that what went right is what went wrong.

et see, mis läks hästi, läks halvasti.

And this is Goethe, who is neither Bulgarian nor a political scientist,

Goethe, kes pole ei bulgaarlane ega politoloog,

some centuries ago he said,

ütles mitu sajandit tagasi:

"There is a big shadow where there is much light."

"Seal, kus on palju valgust, on ka suur vari."

Thank you very much.

Tänan teid väga.

(Applause)

(Aplaus)