Myths and misconceptions about evolution - Alex Gendler

Translator: Marju Männiste

Myths and misconceptions about evolution.

Müüdid ja väärarvamused evolutsioonist.

Let's talk about evolution.

Räägime evolutsioonist.

Oled arvatavasti kuulnud,

You've probably heard

that some people consider it controversial,

et osa inimesi peab evolutsiooni vastuoluliseks,

even though most scientists don't.

kuigi enamik teadlasi nii ei arva.

But even if you aren't one of those people

Isegi kui sa arvad, et sul on evolutsioonist

and you think you have a pretty good understanding of evolution,

üsna hea ettekujutus,

chances are you still believe some things about it

usud sa tõenäoliselt ikka midagi, mis pole päris õige.

that aren't entirely right,

things like,

Näiteks, et evolutsioon on organismide kohanemine keskkonnaga.

"Evolution is organisms adapting to their environment."

This was an earlier,

See oli varasem,

now discredited,

nüüdseks ümberlükatud evolutsiooniteooria.

theory of evolution.

Almost 60 years before Darwin published his book,

Peaaegu 60 aastat enne seda, kui Darwin oma teooria avaldas,

Jean-Baptiste Lamarck proposed

pakkus Jean-Baptiste Lamarck välja,

that creatures evolve by developing

et organismid evolutsioneeruvad,

certain traits over their lifetimes

kui nad pärandavad elu jooksul omandatud tunnused

and then passing those on to their offspring.

edasi oma järglastele.

For example, he thought

Näiteks arvas ta,

that because giraffes spent their lives

et kuna kaelkirjakud sirutavad kogu elu kaela,

stretching to reach leaves on higher branches,

et kõrgematelt okstelt lehti kätte saada,

their children would be born with longer necks.

sünnivad nende järglased pikema kaelaga.

But we know now that's not how genetic inheritance works.

Nüüdseks teame, et pärilikkus nii ei toimi.

In fact, individual organisms don't evolve at all.

Tegelikult üksikud organismid ei evolutsioneerugi.

Instead, random genetic mutations cause

Juhuslike mutatsioonide tõttu

some giraffes to be born with longer necks,

sünnib mõni kaelkirjak pikema kaelaga,

and that gives them a better chance to survive

ning see annab talle ellujäämisel eelise teiste kaelkirjakute ees.

than the ones who weren't so lucky,

which brings us to

Nii jõuamegi

evolutsioonilise kohasuseni.

"survival of the fittest".

This makes it sound like evolution always favors

See kõlab nii, nagu evolutsioon eelistaks vaid

the biggest,

kõige suuremaid,

strongest,

tugevamaid

or fastest creatures,

ja kiiremaid isendeid.

which is not really the case.

Kuid see pole päris nii.

For one thing, evolutionary fitness is just a matter

Esiteks, evolutsiooniline kohasus tähendab seda,

of how well-suited they are to their current environment.

kui hästi organismid sobivad keskkonnaga.

If all the tall trees suddenly died out

Kui kõik puud sureksid äkitselt välja

and only short grass was left,

ja ainult rohi jääks järele,

all those long-necked giraffes

oleksid kõik pikakaelalised kaelkirjakud ebasoodsas olukorras.

would be at a disadvantage.

Secondly, survival is not how evolution occurs,

Teiseks, evolutsioon ei toimu ellujäämise,

reproduction is.

vaid paljunemise kaudu.

And the world if full of creatures

Maailm on täis selliseid olendeid, nagu näiteks isased merikuradid,

like the male anglerfish,

which is so small and ill-suited for survival at birth

kes on nii väikesed ja sündides nii abitud,

that it has to quickly find a mate before it dies.

et peavad kiiresti emase leidma, muidu surevad.

But at least we can say

Aga vähemalt saame öelda,

that if an organism dies without reproducing,

et kui isend ilma paljunemata sureb,

it's evolutionarily useless, right?

siis on ta evolutsioonilises mõttes kasutu, eks?

Wrong!

Vale!

Remember, natural selection happens

Tuletame meelde, et looduslik valik ei toimu mitte isendi tasemel,

not at the organism level,

but at the genetic level,

vaid geneetilisel tasemel.

and the same gene that exists in one organism

Ühes isendis leiduv geen

will also exist in its relatives.

on olemas ka tema sugulastes.

So, a gene that makes an animal altruistically sacrifice itself

Seega võib geen, mis paneb looma end ohverdama

to help the survival and future reproduction

oma sugulaste ellujäämise ja paljunemise nimel rohkem levida,

of its siblings or cousins,

can become more widespread

than one that is solely concerned with self-preservation.

kui geen, mida huvitab vaid iseenda säilitamine.

Anything that lets more copies of the gene

Ükskõik mis võimaldab rohkem geeni koopiaid

pass on to the next generation

järgmisesse põlvkonda edasi anda, täidab oma eesmärgi.

will serve its purpose,

except

Ainult et –

evolutionary purpose.

evolutsioonil polegi eesmärki.

One of the most difficult things to keep in mind about evolution

Üks keerulisemaid asju,

mida evolutsioonist rääkides tuleb meeles pidada,

is that when we say things like,

on see, et kui me ütleme, et

"Genes want to make more copies of themselves,"

„geenid tahavad endast rohkem koopiaid teha“

or even,

või isegi

"natural selection,"

„looduslik valik“,

we're actually using metaphors.

siis tegelikult me kasutame metafoore.

A gene doesn't want anything,

Geen ei taha tegelikult mitte midagi

and there's no outside mechanism

ja pole olemas välist mehhanismi,

that selects which genes are best to preserve.

mis valib, milliseid geene säilitada.

All that happens is that random genetic mutations

Tegelikkuses juhtub see, et juhuslike mutatsioonide tõttu

cause the organisms carrying them

käituvad ja arenevad isendid eri viisil.

to behave or develop in different ways.

Some of those ways result in more copies

Mõnel juhul jõuab muteerunud geenist

of the mutated gene being passed on,

rohkem koopiaid edasi järgmistesse põlvkondadesse jne.

and so forth.

Nor is there any predetermined plan

Samuti ei ole olemas ettemääratud eesmärki,

progressing towards an ideal form.

mille poole püüeldakse.

It's not ideal for the human eye to have a blind spot

Inimese silm ei ole ideaalne,

where the optic nerve exits the retina,

sest selles on koht, kus pole valgustundlikke rakke.

but that's how it developed,

Aga nii see ühest valgustundlikust rakust arenes.

starting from a simple photoreceptor cell.

Tagantjärele vaadates oleks inimese jaoks olnud

In retrospect, it would have been

much more advantageous for humans to crave

palju kasulikum himustada toitaineid ja vitamiine,

nutrients and vitamins

rather than just calories.

mitte lihtsalt kaloreid.

But over the millenia,

Kuid aastatuhandete jooksul,

during which our ancestors evolved,

mil meie esivanemad arenesid, oli kaloreid vähevõitu.

calories were scarce,

and there was nothing to anticipate

Mitte miski ei andnud märku,

that this would later change so quickly.

et see hiljem nii kiiresti muutub.

So, evolution proceeds blindly,

Seega edeneb evolutsioon pimesi,

step

samm sammu haaval,

by step

by step,

creating all of the diversity we see in the natural world.

luues elu tohutu mitmekesisuse.