Distorting Madonna in Medieval art - James Earle

Madonna moonutamine keskaegses kunstis - James Earle

Transcriber: Andrea McDonough Reviewer: Bedirhan Cinar

Translator: Monika Mändmaa Reviewer: Mailis Laos

Ever see a medieval painting of baby Jesus

Kas oled näinud keskaja pilti Jeesuslapsest

sitting or standing on his mother's lap

istumas või seismas ema süles,

and wonder why she's so large?

ja imestanud, miks on Maarja nii suur?

Paintings like Cimabue's enthroned Madonna with angels

Cimabue maal troonil istuvast madonnast inglitega

or Duccio's Maesta

või Duccio altarimaal

also appear out of proportion.

näivad samuti proportsioonist väljas olevat.

If Mary were to stand up, it seems,

Kui Maarja tõuseks püsti,

the angels in the picture would be as tall as her shin bone,

oleksid inglid pildil tema sääreluu pikkused

and her torso would be disproportionately small

ja ülakeha oleks ebaproportsionaalselt väike

when compared to her legs.

võrreldes ta jaladega.

Maybe you thought the artist simply wasn't skilled enough

Ehk arvasid, et kunstnik ei osanud

to paint realistically

realistlikult maalida

or lacked the mathematical skill of perspective.

või puudus tal perspektiivitaju.

But that's not the full story.

Kuid see pole kogu tõde.

To understand why, we need to go back

Et seda mõista, mingem tagasi

to the late fifth century

viienda sajandi lõppu,

when the city of Rome was attacked by the Goths.

mil Rooma linna ründasid goodid.

Rome was built in marble and meant to last forever.

Rooma ehitati marmorist ja see pidi kestma igavesti.

It represented, for many years,

Palju aastaid sümboliseeris see

the pinnacle of human civilization,

inimühiskonna tippsaavutusi,

so its destruction left a huge void.

seega selle häving tekitas suure tühiku.

Theologians, who preached about a world beyond the physical,

Teoloogid, kes jutlustasid vaimsest maailmast,

began attracting an audience as Rome crumbled,

võitsid kuulajaid, kui Rooma langes,

and Christianity started to fill the void left by the Empire.

ja kristlus hakkas täitma impeeriumi jäetud tühikut.

As a replacement for the physical beauty of Rome,

Rooma füüsilise ilu asemele

Christianity offered a metaphysical beauty of virtue

pakkus kristlus vooruste metafüüsilist ilu

and an eternal heaven

ja igavest taevariiki,

that could not be destroyed as Rome had.

mida pole võimalik hävitada nagu Roomat.

After the fall of Rome,

Peale Rooma langemist

early medieval theologians turned away from physical beauty,

pöörasid keskaja teoloogid selja füüsilisele ilule,

rejecting it in favor of inner-beauty.

eelistades sisemist ilu.

They maintained that while the physical world was temporary,

Nad väitsid, et füüsiline maailm on ajutine,

virtue and religion were permanent.

kuid voorused ja religioon igavesed.

Beautiful objects could lead to a misguided worship of the object

Ilusad esemed võivad ekslikult juhtida asjade kultuseni,

rather than the worship of goodness.

mitte headuse väärtustamiseni.

It is said that the early sixth century preacher, St. Benedict,

Kui 6. sajandi munk Püha Benedictus

oli jäänud mõtisklema kaunist naisest,

upon thinking of a beautiful woman,

threw himself into a thorn patch,

heitis ta end okastihnikusse

and through his suffering,

ning võitis piinade kaudu tagasi

regained his focus on spiritual beauty.

keskendumise vaimsele ilule.

He feared his desire for the beautiful woman

Ta kartis, et iha ilusa naise vastu

would distract him from his desire to love God.

takistab tal igatseda Jumala armastust.

As European civilization transitioned away from empires

Sedamööda, kuidas Euroopa ühiskond eemaldus impeeriumidest religiooni poole,

and towards religion,

monasteries became the gatekeepers of knowledge,

muutusid kloostrid teadmiste alalhoidjaiks,

which meant that classical books

mis tähendas, et raamatuid, mis ülistasid füüsilisi naudinguid,

that praised physical pleasures

were not copied or protected.

ei kopeeritud ega kaitstud.

Without protection, they became the victims of natural decay,

Ilma kaitseta langesid need ohvriks loodusjõududele:

fire,

tulele

flooding,

veele

or pests.

või närilistele.

And without the help of monks transcribing new copies,

Ja ilma munkade ümberkirjutusteta kadusid need tekstid

these texts and the philosophies they carried

ja ideed, mida need kandsid, Lääne-Euroopast

disappeared in Western Europe

and were replaced by the works of people like St. Benedict,

ning asendati Püha Benedictuse ja teiste teostega,

which brings us back to these depictions of Jesus and Mary.

mis toob meid tagasi Jeesuse ja Maarja kujutamise juurde.

Because Christianity had so fervently rejected physical beauty,

Kuna kristlus eitas nii palavikuliselt füüsilist ilu,

these medieval artists purposefully avoided

vältisid keskaja kunstnikud teadlikult

aesthetically pleasing forms.

esteetiliselt meeldivaid vorme.

At first, decorations for churches or palaces

Alguses piirdusid kaunistused kirikutes või paleedes

were limited to interesting geometric patterns,

geomeetriliste mustritega,

which could be pleasing

mis olid meeldivad

without inspiring sinful thoughts of physical pleasure.

tekitama sealjuures patuseid mõtteid füüsilisest naudingust.

As the medieval period progressed,

Keskaja edenes muutus Jeesuse

depictions of Jesus and Mary were tolerated,

ja Maarja kujutamine aktsepteeritavaks,

but the artist clearly made an effort to veil Mary

kuid kunstnikud nägid vaeva, et katta Maarjat

and give her disproportionately large legs,

ja anda talle ebaproportsionaalselt suured jalad

with those enormous shin bones.

hiiglaslike sääreluudega.

The fear remained that a beautiful illustration of Mary

Kestma jäi hirm, et ilusad pildid Maarjast

might inspire the viewer to love the painting

panevad vaatajaid armastama pilti

or the physical form of Mary,

või Maarja füüsilist kuju,

rather than the virtue she's meant to represent.

mitte voorust, mida ta kehastab.

So even though it may be fun to think we can paint

Ehkki on tore mõelda, et me suudame

more realistically than Cimabuey or Duccio,

maalida realistlikumalt kui Cimabue või Duccio,

we need to remember that they had different goals

ei tohiks siiski unustada, et nende eesmärk oli teine,

when picking up a paintbrush.

kui nad pintsli haarasid.