Enric Sala: Glimpses of a pristine ocean

Translator: Kaur Sinissaar Reviewer: Majgrit Kallavus

I'm going to tell you two things today:

Ma räägin teile täna kahest asjast.

One is what we have lost,

Esiteks sellest, mis me kaotanud oleme,

and two, a way to bring it back.

ja teiseks, kuidas seda tagasi tuua.

And let me start with this.

Lubage, et alustan sellega.

This is my baseline:

See on minu võrdluse alus.

This is the Mediterranean coast

See siin on Vahemere rannik,

with no fish, bare rock

kus pole kalu, ainult paljas kivi

and lots of sea urchins that like to eat the algae.

ja palju merisiile, kellele meeldib vetikaid süüa.

Something like this is what I first saw

Midagi sellist nägin ma kõigepealt,

when I jumped in the water for the first time

kui esimest korda Vahemere rannikul

in the Mediterranean coast off Spain.

Hispaania lähedal vette hüppasin.

Now, if an alien came to earth --

Kui Maale saabuks üks tulnukas

let's call him Joe --

- anname talle nimeks Joe -

what would Joe see?

siis mida Joe näeks?

If Joe jumped in a coral reef,

Kui Joe hüppaks vette korallrahu juures,

there are many things the alien could see.

siis on palju, mida tulnukas näha võiks.

Very unlikely, Joe would jump

On väga ebatõenäoline, et Joe

on a pristine coral reef,

hüppaks vette rikkumatu korallrahu juures,

a virgin coral reef with lots of coral, sharks, crocodiles,

ürgse rahu juures, kus on palju koralle, haisid,

manatees, groupers,

krokodille, manaate, huntahvenaid,

turtles, etc.

kilpkonni ja nii edasi.

So, probably, what Joe would see

Ilmselt näeks Joe hoopis

would be in this part, in the greenish part of the picture.

neid asju, mis jäävad siia pildi rohelisse ossa.

Here we have the extreme with dead corals,

Siin on äärmus surnud korallide,

microbial soup and jellyfish.

mikroobide supi ja meduusidega.

And where the diver is,

Ja seal, kus on tuuker,

this is probably where most of the reefs of the world are now,

seal asub praegu ilmselt suurem osa maailma korallrahusid,

with very few corals, algae overgrowing the corals,

kus on väga vähe koralle, vetikad kasvavad neile peale,

lots of bacteria,

palju baktereid,

and where the large animals are gone.

ja kust suured loomad on kadunud.

And this is what most marine scientists have seen too.

Ja seda on näinud ka suurem osa mereteadlasi.

This is their baseline. This is what they think is natural

See on nende võrdluste alus. Seda peavad nad loomulikuks,

because we started modern science

sest moodne teadus tegi sukeldumisega

with scuba diving long after

algust alles hulk aega pärast seda,

we started degrading marine ecosystems.

kui me mere ökosüsteeme rikkuma asusime.

So I'm going to get us all on a time machine,

Nüüd torkan ma meid kõiki ajamasinasse

and we're going to the left; we're going to go back to the past

ja me sõidame vasakule, läheme tagasi minevikku,

to see what the ocean was like.

et näha, milline ookean siis oli.

And let's start with this time machine, the Line Islands,

Alustame oma ajamasinaga sealt, Line'i saartelt,

where we have conducted a series

kus me oleme läbi viinud terve rea

of National Geographic expeditions.

National Geographic ekspeditsioone.

This sea is an archipelago belonging to Kiribati

Siin meres on saarestik, mis kuulub Kiribatile

that spans across the equator

ja ulatub üle ekvaatori.

and it has several uninhabited,

Ja seal on palju asustamata,

unfished, pristine islands

kalameestest puutumata, rikkumata saari

and a few inhabited islands.

ning ka mõned asustatud saared.

So let's start with the first one: Christmas Island, over 5,000 people.

Alustame esimesega - Jõulusaar, üle 5000 elaniku.

Most of the reefs are dead,

Enamik korallrahusid on surnud.

most of the corals are dead -- overgrown by algae --

Suurem jagu koralle on surnud, vetikate alla mattunud.

and most of the fish are smaller than

Ja suurem jagu kalu on väiksemad,

the pencils we use to count them.

kui pliiatsid, mille abil me neid kokku loeme.

We did 250 hours of diving here

2005. aastal kulus meil siin

in 2005.

sukeldumisele 250 tundi.

We didn't see a single shark.

Me ei näinud ainsatki haid.

This is the place that Captain Cook discovered in 1777

Selle paiga avastas 1777. aastal kapten Cook.

and he described a huge abundance of sharks

Ta kirjeldas, kuidas tohutud haiparved

biting the rudders and the oars of their small boats

nende väikeste paatide tüüre ja aerusid hammustasid,

while they were going ashore.

kui nad kaldale sõudsid.

Let's move the dial a little bit to the past.

Keerame ajaratast veel veidi kaugemale minevikku.

Fanning Island, 2,500 people.

Fanningi saar, 2500 inimest.

The corals are doing better here. Lots of small fish.

Siin läheb korallidel paremini. On palju väikseid kalu.

This is what many divers would consider paradise.

See oleks paljude sukeldujate jaoks paradiis.

This is where you can see most

Siin on võimalik näha suuremat osa

of the Florida Keys National Marine Sanctuary.

Florida Keysi riiklikust merekaitsealast.

And many people think this is really, really beautiful,

Ja paljud peavad seda imekauniks,

if this is your baseline.

kui võrdluse aluseks on see siin.

If we go back to a place

Kui läheme tagasi sellisesse paika

like Palmyra Atoll,

nagu Palmyra atoll,

where I was with Jeremy Jackson a few years ago,

kus ma olin koos Jeremy Jacksoniga mõni aasta tagasi,

the corals are doing better and there are sharks.

siis siin läheb korallidel paremini ja on ka haisid.

You can see sharks in every single dive.

Igal sukeldumisel võite näha haisid.

And this is something that is very unusual in today's coral reefs.

Ja see on tänapäeval korallrahude juures väga ebatavaline.

But then, if we shift the dial

Aga kui me keerame ajaratast

200, 500 years back,

200 või 500 aastat tagasi,

then we get to the places where the corals

siis jõuame paikadesse, kus korallid

are absolutely healthy and gorgeous,

on täiesti terved ja imeilusad,

forming spectacular structures,

moodustavad suurepäraseid struktuure,

and where the predators

ja kus kiskjad

are the most conspicuous thing,

on kõige silmatorkavam asi,

where you see between 25 and 50 sharks per dive.

seal näete 25 kuni 50 haid ühe sukeldumise jooksul.

What have we learned from these places?

Mida oleme neist kohtadest õppinud?

This is what we thought was natural.

Need siin on paigad, mida me loomulikuks pidasime.

This is what we call the biomass pyramid.

Seda nimetame me biomassi püramiidiks.

If we get all of the fish of a coral reef together and weigh them,

Kui me liidame kokku korallrahul elavate kalade kaalu,

this is what we would expect.

siis ootaksime seda tulemust.

Most of the biomass is low on the food chain, the herbivores,

Biomassi lõvisa on toiduahelas allpool, herbivooride seas,

the parrotfish, the surgeonfish that eat the algae.

papagoikalade ja tuurade seas, kes vetikaid söövad.

Then the plankton feeders, these little damselfish,

Nende järel planktonist toituvad kalad, väikesed ahvenalised,

the little animals floating in the water.

väikeloomad, kes vees hõljuvad.

And then we have a lower biomass of carnivores,

Ja siis biomassi väiksem osa, karnivoorid,

and a lower biomass of top head,

ning kõige väiksem biomass on tipus,

or the sharks, the large snappers, the large groupers.

haid, suured riffahvenad ja huntahvenad.

But this is a consequence.

Kuid see on tagajärg.

This view of the world is a consequence

Sellise maailmapildi oleme saanud tänu

of having studied degraded reefs.

rikutud korallrahude uurimisele.

When we went to pristine reefs,

Kui me läksime ürgsetele, puutumata rahudele,

we realized that the natural world

siis saime aru, et looduslik maailm

was upside down;

oli pahupidi.

this pyramid was inverted.

See püramiid oli pea alaspidi.

The top head does account for most of the biomass,

Ülemisse otsa kuulub kõige suurem osa biomassist,

in some places up to 85 percent,

mõnes kohas kuni 85 protsenti,

like Kingman Reef, which is now protected.

näiteks Kingmani riff, mis on nüüd kaitse all.

The good news is that, in addition to having more predators,

Hea uudis on see, et arvukalt pole ainult kiskjaid,

there's more of everything.

vaid kõike on palju.

The size of these boxes is bigger.

Need kastid siin on kõik suuremad.

We have more sharks, more biomass of snappers,

On rohkem haisid, rohkem riffahvenate biomassi,

more biomass of herbivores, too,

samuti rohkem herbivooride biomassi,

like these parrot fish that are like marine goats.

nagu see papagoikala, kes on nagu merekits,

They clean the reef; everything that grows enough to be seen,

nad puhastavad korallrahu kõigest, mis nähtavaks kasvab,

they eat, and they keep the reef clean

nad söövad ja hoiavad sellega rahu puhtana

and allow the corals to replenish.

ning lasevad korallidel kosuda.

Not only do these places --

Nendes iidsetes, puutumata paikades

these ancient, pristine places -- have lots of fish,

ei ole mitte ainult palju kala,

but they also have other important components

seal on ka palju muid olulisi komponente

of the ecosystem like the giant clams;

ökosüsteemi jaoks, näiteks hiidmerikarbid.

pavements of giant clams in the lagoons,

Laguunides on hiidmerikarpidest sillutisi,

up to 20, 25 per square meter.

kus on kuni 20 või 25 karpi ruutmeeri kohta.

These have disappeared from every inhabited reef in the world,

Need on kadunud kõikidelt asustatud rahudelt maailmas.

and they filter the water;

Ja nad filtreerivad vett,

they keep the water clean from

nad hoiavad vee puhtana

microbes and pathogens.

mikroobidest ja haigusetekitajatest.

But still, now we have global warming.

Kuid siiski, nüüd on meil globaalne soojenemine.

If we don't have fishing because these reefs are protected by law

Kui seal ei kalastata, sest rahud on kas seaduse kaitse all

or their remoteness, this is great.

või asuvad liiga kaugel, siis see on suurepärane.

But the water gets warmer for too long

Aga kui vesi liiga kaua aina soojemaks muutub,

and the corals die.

siis korallid surevad.

So how are these fish,

Kuidas siis saavad need kalad,

these predators going to help?

need kiskjad abiks olla?

Well, what we have seen is that

Me oleme märganud,

in this particular area

et just selles piirkonnas siin,

during El Nino, year '97, '98,

El Nino ajal, aastail '97 ja '98,

the water was too warm for too long,

oli vesi liiga pikka aega liiga soe

and many corals bleached

ja suur hulk koralle pleekis ära

and many died.

ning paljud neist surid.

In Christmas, where the food web is really trimmed down,

Jõulusaare juures, kus toidvõrk on tõesti piiratuks jäänud,

where the large animals are gone,

kust suured loomad ära on kadunud,

the corals have not recovered.

seal pole korallid taastunud.

In Fanning Island, the corals are not recovered.

Fanningi saare juures ei ole korallid taastunud.

But you see here

Aga näete siin,

a big table coral that died and collapsed.

suur sarvkorall, mis suri ja vajus kokku.

And the fish have grazed the algae,

Ja kalad on vetikate kallal maiustanud,

so the turf of algae is a little lower.

nii et vetikavaip on veidi madalamal.

Then you go to Palmyra Atoll

Ja kui läheme Palmyra atollile,

that has more biomass of herbivores,

kus on ülekaalus herbivooride biomass,

and the dead corals are clean,

siis need korallid on puhtad.

and the corals are coming back.

Ja korallid on taastumas.

And when you go to the pristine side,

Kui minna puutumatule poolele,

did this ever bleach?

siis kas need pole kunagi pleekida saanud?

These places bleached too, but they recovered faster.

Need paigad siin said samuti pleekida, kuid taastusid kiiremini.

The more intact, the more complete,

Mida tervem ja terviklikum,

[and] the more complex your food web,

mida komplekssem on toiduahel,

the higher the resilience, [and] the more likely

seda suurem on vastupidavus,

that the system is going to recover

seda tõenäolisem, et süsteem taastub

from the short-term impacts of warming events.

soojenemist põhjustavate sündmuste lühiajalistest tagajärgedest.

And that's good news, so we need to recover that structure.

Ja see on hea uudis. Seega tuleb meil seda struktuuri taastada.

We need to make sure that all of the pieces of the ecosystem are there

Peame tagama, et kõik ökosüsteemi lülid on olemas,

so the ecosystem can adapt

et ökosüsteem saaks kohaneda

to the effects of global warming.

globaalse soojenemise tagajärgedega.

So if we have to reset the baseline,

Kui me peame võtma võrdluseks uue aluse,

if we have to push the ecosystem back to the left,

kui meil tuleb lükata ökosüsteem tagasi vasakule,

how can we do it?

siis kuidas saame seda teha?

Well, there are several ways.

On mitu võimalust.

One very clear way is the marine protected areas,

Üks väga selge variant on merekaitsealad,

especially no-take reserves

eriti kaitsealad, kust ei tohi midagi püüda,

that we set aside

mis me ära eraldame,

to allow for the recovery for marine life.

et lasta mere-elul taastuda.

And let me go back to that image

Lubage mul minna tagasi selle

of the Mediterranean.

pildi juurde Vahemerest.

This was my baseline. This is what I saw when I was a kid.

See oli minu võrdluse aluseks. Lapsena nägin ma just seda.

And at the same time I was watching

Samal ajal vaatasin ma televiisorist

Jacques Cousteau's shows on TV,

Jacques Cousteau saateid,

with all this richness and abundance and diversity.

nägin kogu seda rikkust, küllust ja mitmekesisust.

And I thought that this richness

Ja ma mõtlesin, et see rikkus

belonged to tropical seas,

kuulub vaid troopikamerele

and that the Mediterranean was a naturally poor sea.

ja Vahemeri ongi loomulikult vaene meri.

But, little did I know,

Tollal polnud mul aimugi, enne kui

until I jumped for the first time in a marine reserve.

esimest korda merekaitsealal vette hüppasin.

And this is what I saw, lots of fish.

Ja siis nägin ma seda - arvukalt kalu.

After a few years, between five and seven years,

Mõni aasta hiljem, 5 kuni 7 aasta pärast,

fish come back, they eat the urchins,

tulid kalad tagasi, nad söövad merisiile

and then the algae grow again.

ja siis hakkavad jälle vetikad kasvama.

So you have this little algal forest,

Algul hakkab vesi õitsema

and in the size of a laptop

ja sülearvuti suurusel pinnal

you can find more than 100 species of algae,

võite leida 100 erinevat liiki vetikaid,

mostly microscopic fit

enamasti mikroskoopilisel tasemel,

hundreds of species of little animals

sadu kalu ja väikseid loomakesi,

that then feed the fish,

kellest kalad siis toituvad,

so that the system recovers.

nii et süsteem saab end taastada.

And this particular place, the Medes Islands Marine Reserve,

See koht siin, Medesi saarte merekaitseala,

is only 94 hectares,

mis on vaid 94 hektari suurune,

and it brings 6 million euros to the local economy,

toob kohalikule majandusele sisse 6 miljonit eurot,

20 times more than fishing,

see on 20 korda rohkem kui kalastamine.

and it represents 88 percent

Ja see moodustab 88 protsenti

of all the tourist revenue.

kogu turismist saadavast tulust.

So these places not only help the ecosystem

Seega need paigad aitavad lisaks ökosüsteemile

but also help the people

ka inimesi, kes sellest

who can benefit from the ecosystem.

ökosüsteemist võivad kasu lõigata.

So let me just give you a summary

Lubage ma võtan kokku, et mida need

of what no-take reserves do.

kaitsealad, kust üldse püüda ei tohi,

These places, when we protect them,

siis teevad, kui me neid kohti kaitseme.

if we compare them to unprotected areas nearby, this is what happens.

Kui võrdleme neid kõrvalasuvate, kaitsmata aladega, siis selgub järgmine.

The number of species increases 21 percent;

Liikide arvukus kasvab 21 protsenti.

so if you have 1,000 species

Nii et teil on 1000 liiki, siis

you would expect 200 more in a marine reserve.

kaitsealal peaks oodatavalt olema 200 võrra rohkem.

This is very substantial.

See on väga suur vahe.

The size of organisms increases a third,

Organismide suurus kasvab kolmandiku võrra.

so your fish are now this big.

Nii et teie kalad on nüüd nii suured.

The abundance, how many fish you have per square meter,

Küllus - kui mitu kala teil on ruutmeetri kohta -

increases almost 170 percent.

kasvab peaaegu 170 protsenti.

And the biomass -- this is the most spectacular change --

Ja biomass - see on kõige silmapaistvam muutus -

4.5 times greater biomass

on keskmiselt 4,5 korda suurem

on average, just after five to seven years.

ja seda vaid 5 kuni 7 aasta pärast.

In some places up to 10 times

Mõne kohas on biomass kaitsealal

larger biomass inside the reserves.

koguni kuni 10 korda suurem.

So we have all these things

Nii et meil on kaitsealal kõik need olendid,

inside the reserve that grow, and what do they do?

mis kasvavad, ja mida nad siis teevad?

They reproduce. That's population biology 101.

Paljunevad. See on populatsiooni-bioloogia A ja B.

If you don't kill the fish, they take a longer time to die,

Kui te kalu ei tapa, siis läheb neil surmani kauem aega,

they grow larger and they reproduce a lot.

nad kasvavad suuremaks ja saavad palju järglasi.

And same thing for invertebrates. This is the example.

Sama kehtib selgrootute kohta. Siin on näide.

These are egg cases

Need on munakoored

laid by a snail off the coast of Chile,

Tšiili ranniku lähedal elava teo munadest.

and this is how many eggs they lay on the bottom.

Ja tigu muneb merepõhja nii palju mune.

Outside the reserve,

Kaitsealast väljaspool

you cannot even detect this.

pole seda isegi võimalik märgata.

One point three million eggs per square meter

1,3 miljonit muna ruutmeetri kohta

inside the marine reserve where these snails are very abundant.

sellel samal kaitsealal, kus neid tigusid on niigi tohutul hulgal.

So these organisms reproduce,

Nii need organismid paljunevad.

the little larvae juveniles spill over,

Väikesi noori tõuke sünnib ülevoolavalt palju,

they all spill over,

nad kõik voolavad üle

and then people can benefit from them outside too.

ja ka inimesed väljaspool saavad neist kasu.

This is in the Bahamas: Nassau grouper.

See on Nassau huntahven Bahama saartel.

Huge abundance of groupers inside the reserve,

Kaitselal on huntahvenaid tohutult palju.

and the closer you get to the reserve,

Ja mida lähemale kaitsealale minna,

the more fish you have.

seda rohkem seal kalu leidub.

So the fishermen are catching more.

Nii et kalamehed saavad suurema saagi.

You can see where the limits of the reserve are

Võite näha, kust jookseb kaitseala piir,

because you see the boats lined up.

sest paadid on ilusti reas näha.

So there is spill over;

Nii et on ka ülevool.

there are benefits beyond the boundaries of these reserves

See on kasu, mis ulatub kaitseala piiridest väljapoole

that help people around them,

ja mida ümbritsevad inimesed kasutada saavad,

while at the same time

kuid samal ajal

the reserve is protecting

kaitseb kaitseala

the entire habitat. It is building resilience.

kogu asuala ja suurendab vastupidavust.

So what we have now --

See, mis meil praegu on

or a world without reserves --

- maailm ilma kaitsealadeta -

is like a debit account

meenutab pangakontot,

where we withdraw all the time

kust me pidevalt raha välja võtame

and we never make any deposit.

ja midagi tagasi ei pane.

Reserves are like savings accounts.

Kaitsealad on nagu säästukontod;

We have this principal that we don't touch;

meil on kapital, mida me ei puutu

that produces returns,

ja mis toodab protsente,

social, economic and ecological.

sotsiaalses, majanduslikus ja ökoloogilises plaanis.

And if we think about the increase of biomass inside the reserves,

Ja kui me mõtleme biomassi suurenemisele kaitsealadel,

this is like compound interest.

siis see on nagu liitprotsendiline kasvamine.

Two examples, again,

Veel kaks näidet, kuidas

of how these reserves can benefit people.

need kaitsealad inimestele kasu toovad.

This is how much fishermen get

Nii palju saavad Keenia kalamehed

everyday in Kenya, fishing

iga päev kala püüdes saaki,

over a series of years,

kalastades aastast aastasse

in a place where

paigas, kus ei ole

there is no protection; it's a free-for-all.

mingit kaitset, kõik on vabalt võtta.

Once the most degrading fishing gear,

Kui kõige kahjulikum kalastusviis

seine nets, were removed,

- noodapüük - ära keelati,

the fishermen were catching more.

hakkasid kalamehed rohkem saaki saama.

If you fish less, you're actually catching more.

Kui püüate vähem, saate tegelikult rohkem saaki.

But if we add the no-take reserve on top of that,

Aga kui liidame siia otsa kaitsealad, kust püüda ei tohi,

the fishermen are still making more money

siis teenivad kalamehed ikkagi rohkem raha,

by fishing less around an area that is protected.

püüdes kaitseala läheduses vähem.

Another example:

Teine näide:

Nassau groupers in Belize in the Mesoamerican Reef.

Nassau huntahven Belize'is, Vahe-Ameerika riffil.

This is grouper sex,

See siin on huntahvenate seks

and the groupers aggregate around the full moons

ja huntahvenad kogunevad täiskuu ajal parvedesse

of December and January for a week.

nädalaks ajaks detsembris ja jaanuaris.

They used to aggregate up to the

Vanasti oli neid kobaras koos kuni

tens of thousands, 30,000 groupers about this big

kümneid tuhandeid, 30 000 umbes nii suurt huntahvenat

in one hectare, in one aggregation.

ühe hektari kohta, ühes suures kobaras.

Fishermen knew about these things; they caught them, and they depleted them.

Kalamehed teadsid seda, püüdsid neid ja ammendasid kogu populatsiooni.

When I went there for the first time in 2000,

Kui läksin sinna esimest korda, aastal 2000,

there were only 3,000 groupers left.

siis oli alles vaid 3000 huntahvenat.

And the fishermen were authorized to catch 30 percent

Ja kalameestel oli lubatud püüda kogu kudevast

of the entire spawning population every year.

populatsioonist kuni 30 protsenti aastas.

So we did a simple analysis,

Tegin siis lihtsa analüüsi

and it doesn't take rocket science

ja selleks ei pea olema kosmoseteadlane,

to figure out that, if you take 30 percent every year,

arvutamaks välja, et kui võtta 30 protsenti aastas,

your fishery is going to collapse very quickly.

siis vajub sinu kalandus väga kiiresti kokku.

And with the fishery, the entire reproductive ability

Ja koos kalandusega sureb välja ka terve

of the species goes extinct.

selle liigi võime end taastoota.

It happened in many places around the Caribbean.

Seesama toimus mitmes kohas Kariibi mere ümbruses.

And they would make 4,000 dollars per year,

Ja nad teenisid kokku 4000 dollarit aastas

total, for the entire fishery,

kogu oma kalatööstuse peale,

several fishing boats.

mitme püügialusega.

Now, if you do an economic analysis

Kui teha majanduslik analüüs

and project what would happen

ja ennustada, mis toimuma hakkab,

if the fish were not cut,

kui kalu ei hävitata,

if we brought just 20 divers

kui me kasutame vaid 20 sukeldujat

one month per year,

ühe kuu jooksul aastas,

the revenue would be more than 20 times higher

siis oleks tulu 20 korda suurem.

and that would be sustainable over time.

Ja see oleks jätkusuutlik pikas perspektiivis.

So how much of this do we have?

Kui palju meil seda siis tehakse?

If this is so good, if this is such a no-brainer, how much of this do we have?

Kui see on nii hea, nii enesestmõistetav, kui palju seda siis tehakse?

And you already heard that

Ja te juba kuulsite,

less than one percent of the ocean's protected.

et kaitse all on vähem kui üks protsent maailmamerest.

We're getting closer to one percent now,

Oleme hakanud ühele protsendile lähemale saama,

thanks to the protections of the Chagos Archipelago,

tänu Chagose saarestiku kaitsealade loomisele.

and only a fraction of this is fully protected from fishing.

Vaid murdosa sellest on kalapüügi eest täielikult kaitstud.

Scientific studies recommend that at least 20 percent

Teadusuuringud soovitavad, et vähemalt 20 protsenti

of the ocean should be protected.

maailmamerest peaks olema kaitse all.

The estimated range is between 20 and 50 percent

20 ja 50 protsendi vahele jääb ennustatav suurus,

for a series of goals of biodiversity

mis on vajalik bioloogilise mitmekesisuse

and fishery enhancement and resilience.

ja kalade arvukuse kasvu ning vastupidavuse jaoks.

Now, is this possible? People would ask: How much would that cost?

Kuidas oleks see siis võimalik? Inimesed küsivad: mis see maksab?

Well, let's think about

Kuid mõtleme selle peale,

how much we are paying now

kui palju me praegu maksame

to subsidize fishing:

kalanduse subsideerimiseks.

35 billion dollars per year.

35 miljardit dollarit aastas.

Many of these subsidies go to destructive fishing practices.

Paljud neist subsiidiumitest toetavad hävitavaid kalapüügiviise.

Well, there are a couple estimates

On tehtud mõned hinnangud,

of how much it would cost to create

kui palju maksaks kaitsealade

a network of protected areas

võrgu loomine, mis kataks

covering 20 percent of the ocean

20 protsenti maailmamerest,

that would be only a fraction

ja see oleks vaid murdosa sellest,

of what we are now paying;

mida me praegu maksame,

the government hands out to a fishery

mida valitsus jagab kalatööstusele,

that is collapsing.

mis on kokku kukkumas.

People are losing their jobs because the fisheries are collapsing.

Inimesed jäävad töötuks, sest kalatööstused vajuvad kokku.

A creation of a network of reserves

Kaitsealade võrgu loomine pakuks

would provide direct employment for more than a million people

otseselt uusi töökohti rohkem kui miljonile inimesele,

plus all the secondary jobs and all the secondary benefits.

lisaks kõik kaudselt tekkivad töökohad ja kasutegurid.

So how can we do that?

Kuidas me saaksime seda teha?

If it's so clear that these savings accounts

Kui on niivõrd selge, et need säästukontod

are good for the environment and for people,

on keskkonna ja inimeste jaoks nii head,

why don't we have 20, 50 percent of the ocean?

siis miks ei ole 20 või 50 protsenti ookeanist kaitstud?

And how can we reach that goal?

Kuidas me jõuaksime selle eesmärgini?

Well, there are two ways of getting there.

Sinna jõudmiseks on kaks võimalust.

The trivial solution is to create really large protected areas

Kõige lihtsam oleks luua väga suured kaitsealad

like the Chagos Archipelago.

nagu Chagose saarestikus.

The problem is that we can create these large reserves

Probleem on aga selles, et neid suuri kaitsealasid

only in places where there are no people, where there is no social conflict,

saab luua vaid paigus, kus pole inimesi, pole sotsiaalseid konflikte,

where the political cost is really low

kus selle poliitiline hind on väga madal

and the economic cost is also low.

ja samuti majanduslik hind.

And a few of us, a few organizations in this room and elsewhere

Mõned meist, mõned organisatsioonid siin ruumis ja mujal

are working on this.

töötavad selle kallal.

But what about the rest of the coast of the world,

Aga mis saab ülejäänud maailma rannikualadest,

where people live and make a living out of fishing?

kus inimesed elavad ja teenivad kalapüügiga elatist?

Well, there are three main reasons why

On kolm peamist põhjust, miks meil

we don't have tens of thousands of small reserves:

ei ole kümneid tuhandeid väikseid kaitsealasid.

The first one is that people have no idea

Esiteks, inimestel pole aimugi,

what marine reserves do,

mida merekaitseala teeb.

and fishermen tend to be really, really defensive

Kalamehed asuvad end harilikult väga innukalt

when it comes to regulating or closing

kaitsma, kui on juttu mingi ala piiramisest

an area, even if it's small.

või sulgemisest, isegi väikese ala.

Second, the governance is not right

Teiseks on paigast ära kaitsealade valitsemine,

because most coastal communities around the world

kuna enamikel rannikuäärsetel omavalitsustel

don't have the authority

puudub õigus loodusvarasid kontrollida

to monitor the resources to create the reserve and enforce it.

ning luua ja kontrollida kaitsealasid.

It's a top down hierarchical structure

See on ülevalt alla liikuv hierarhiline

where people wait for

struktuur, kus inimesed ootavad

government agents to come

valitsusametnike taga.

and this is not effective. And the government doesn't have enough resources.

Ja see pole otstarbekas. Ning valitsusel pole piisavalt ressursse.

Which takes us to the third reason,

Mis viib meid kolmanda põhjuse juurde.

why we don't have many more reserves,

Meil pole rohkem kaitsealasid sellepärast,

is that the funding models have been wrong.

et finantseerimise mudel on vale.

NGOs and governments

Mittetulundusühingud ja valitsused

spend a lot of time and energy and resources

kulutavad palju aega, energiat ja vahendeid

in a few small areas, usually.

reeglina vaid mõnes kitsas valdkonnas.

So marine conservation and coastal protection

Nii et mere- ja rannikualade kaitse

has become a sink for government or philanthropic money,

on muutunud valitsuse ja heategevusrahade äravoolutoruks

and this is not sustainable.

ning see pole jätkusuutlik.

So the solutions are just

Nii et vastus seisneb

fixing these three issues.

nende kolme probleemi lahendamises.

First, we need to develop a global awareness campaign

Esiteks tuleb käima lükata globaalne kampaania,

to inspire local communities and governments

mis teavitab ja inspireerib kohalikke elanikke ja valitsusi

to create no-take reserves

looma kaitsealasid, kust ei tohi midagi püüda

that are better than what we have now.

ja mis on paremad, kui olemasolevad kaitsealad.

It's the savings accounts

See on säästukonto võrdluses

versus the debit accounts with no deposits.

pangakontoga, kuhu me midagi sisse ei kanna.

Second, we need to redesign our governance

Teiseks tuleb ümber korraldada valitsussüsteem,

so conservation efforts can be decentralized,

nii et loodushoid oleks detsentraliseeritud,

so conservation efforts don't depend on

ega sõltuks enam

work from NGOs

mittetulundusühingute tööst

or from government agencies

või valitsusasutuste tööst

and can be created by the local communities,

ja oleks kohalike elanike kätes,

like it happens in the Philippines and a few other places.

nagu see toimib juba Filipiinidel ja ka mõnel pool mujal.

And third, and very important,

Ja kolmandaks, mis on väga oluline,

we need to develop new business models.

tuleb välja töötada uued äriplaanid.

The philanthropy sink as the only way to create reserves

Heategevus kui ainus rahakraan kaitsealade loomiseks

is not sustainable.

ei ole jätkusuutlik.

We really need to develop models, business models,

Meil on tõesti vaja luua äriplaanid,

where coastal conservation

kus rannikualade säästmine

is an investment,

on investeering.

because we already know

Sest me juba teame,

that these marine reserves provide

et need merekaitsealad toovad tulu

social, ecological and economic benefits.

nii sotsiaalses, ökoloogilises kui majanduslikus mõttes.

And I'd like to finish with one thought,

Soovin lõpetuseks öelda ühe mõtte,

which is that no one

nimelt seda, et mitte ükski

organization alone

organisatsioon üksinda

is going to save the ocean.

ei saa ookeani päästa.

There has been a lot of competition in the past,

Selle pärast on varem palju võisteldud.

and we need to develop

Me peame välja arendama

a new model of partnership,

uue mudeli partnerluse jaoks,

truly collaborative,

mis tõesti soodustab koostööd,

where we are looking for complementing,

kus me püüame üksteist täiendada,

not substituting.

mitte asendada.

The stakes are just too high

Panused on lihtsalt liiga kõrged,

to continue the way we are going.

et jätkata praegusel teel.

So let's do that. Thank you very much.

Nii et tehkem seda.

(Applause)

Tänan teid väga.

Chris Anderson: Thank you Enric.

Chris Anderson: tänan sind, Enric.

Enric Sala: Thank you.

Enric Sala: tänan.

CA: That was a masterful job

Chris Anderson: see oli meisterlik töö,

of pulling things together.

kuidas sa kõik asjad kokku võtsid.

First of all, your pyramid, your inverted pyramid,

Esiteks sinu püramiid, pahupidi keeratud püramiid,

showing 85 percent biomass in the predators,

mis näitas kiskjate biomassiks 85 protsenti,

that seems impossible.

see tundub võimatu.

How could 85 percent

Kuidas saab 85 protsenti

survive on 15 percent?

elada 15 protsendi peal?

ES: Well, imagine that you have two gears

Enric Sala: aga mõelge, et teie kellal

of a watch, a big one and a small one.

on kaks seierit, suur ja väike.

The big one is moving very slowly, and the small one is moving fast.

Suur seier liigub väga aeglaselt ja väike väga kiiresti.

That's basically it.

Põhimõtteliselt selles ongi asi.

The animals at the lower parts of the food chain,

Toiduahelas allpool paiknevad loomad

they reproduce very fast; they grow really fast; they produce millions of eggs.

paljunevad väga kiiresti, kasvavad väga kiiresti, munevad miljoneid mune.

Up there, you have sharks and large fish that live 25, 30 years.

Ülemises otsas on haid ja suured kalad, kes elavad 25-30 aastat.

They reproduce very slowly; they have a slow metabolism;

Nad paljunevad väga aeglaselt. Neil on aeglane ainevahetus.

and, basically, they just maintain their biomass.

Ja põhimõtteliselt nad lihtsalt säilitavad oma biomassi.

So, basically, the production surplus of these guys down there

Nii et nende põhjas asuvate tegelaste tootmise ülejääk

is enough to maintain this biomass

on piisav, et toita ära see biomass,

that is not moving.

mis ei liigu.

They are like capacitors of the system.

Nad on nagu süsteemi kondensaatorid.

CA: That's very fascinating.

Chris Anderson: See on väga põnev.

So, really, our picture of a food pyramid

Nii et tegelikult meie pilt toidupüramiidist

is just -- we have to change that completely.

on lihtsalt - me peame selle täiesti ümber muutma.

ES: At least in the seas.

Enric Sala: vähemalt mere puhul küll.

What we found in coral reefs is that the inverted pyramid

Korallrahude puhul leidsime, et see pahupidi püramiid

is the equivalent of the Serengeti,

oleks Serengetiga võrreldes

with five lions per wildebeest.

viis lõvi ühe saaklooma kohta.

And on land, this cannot work.

Ja kuival maal see asi ei toimiks.

But at least on coral reefs are systems

Kuid korallrahude puhul on olemas süsteem,

where there is a bottom component with structure.

kus kõige alumisel komponendil on struktuur.

We think this is universal.

Meie arvates kehtib see kõikjal.

But we have started studying pristine reefs

Kuid puutumata rahusid oleme hakanud

only very recently.

uurima alles väga hiljuti.

CA: So the numbers you presented really are astonishing.

Chris Anderson: Numbrid, mis sa esitasid, on tõesti hämmastavad.

You're saying we're spending 35 billion dollars

Sa ütled, et kulutame praegu 35 miljardit dollarit

now on subsidies.

subsiidiumite maksmiseks.

It would only cost 16 billion to set up

Aga kaitsealade loomine maksaks

20 percent of the ocean as

ainult 16 miljardit, et 20 protsenti

marine protected areas

ookeanist kaitse alla võtta,

that actually give new living choices

mis tegelikult pakuks kaluritele

to the fishermen as well.

ka uusi eluvõimalusi.

If the world was a smarter place,

Kui maailm oleks targem,

we could solve this problem for negative 19 billion dollars.

lahendaksime selle võrrandi miinus 19 miljardi dollariga.

We've got 19 billion to spend on health care or something.

Meil oleks 19 miljardit tervishoiu või millegi muu jaoks.

ES: And then we have the under-performance of fisheries

Enric Sala: Ja võtame arvesse kalanduse alatootlikkuse,

that is 50 billion dollars.

mis on 50 miljardit dollarit.

So again, one of the big solutions is

Nii et jällegi, üks suur lahendus oleks,

have the World Trade Organization shifting the subsidies

kui Maailma Kaubandusorganisatsioon suunaks

to sustainable practices.

subsiidiumid ümber jätkusuutlike meetodite toetuseks.

CA: Okay, so there's a lot of examples that I'm hearing out there

Chris Anderson: Hästi, ma kuulen mitmeid näiteid, mis

about ending this subsidies madness.

toetavad rumalate subsiidiumite lõpetamist.

So thank you for those numbers.

Nii et tänan sind nende numbrite eest.

The last one's a personal question.

Viimane küsimus on isiklik.

A lot of the experience of people here

Paljude inimeste kogemus siin,

who've been in the oceans for a long time

kes on ookeaniga kaua seotud olnud, nad on

has just been seeing this degradation, the places they saw that were beautiful

näinud seda taandarengut, kuidas kaunid paigad nende silme all

getting worse, depressing.

halvemaks muutuvad, see on masendav.

Talk to me about the feeling that you must have experienced

Räägi, mis tunne sind valdas,

of going to these pristine areas

kui sa käisid läbi neid puutumata kohti

and seeing things coming back.

ja nägid, kuidas asjad taastuvad.

ES: It is a spiritual experience.

Enric Sala: See on spirituaalne kogemus.

We go there to try to understand the ecosystems,

Me läheme sinna, et püüda ökosüsteemidest aru saada,

to try to measure or count fish and sharks

püüda mõõta või kokku lugeda kalu ja haisid

and see how these places are different from the places we know.

ning näha, kuidas need paigad erinevad meile tuntud kohtadest.

But the best feeling

Aga kõige parem tunne

is this biophilia that E.O. Wilson talks about,

on see loodusearmastus, millest räägib E.O. Wilson,

where humans have this sense of awe and wonder

kus inimesed tunnevad imetlust ja aukartust

in front of untamed nature, of raw nature.

taltsutamata looduse, toore looduse ees.

And there, only there,

Ja seal, ainult seal

you really feel that you are part of a larger thing

võite tõesti tunda, et olete osake millestki suuremast,

or of a larger global ecosystem.

osake suuremast globaalsest ökosüsteemist.

And if it were not for these places that show hope,

Ja kui ei oleks neid kohti, mis lootust annavad,

I don't think I could continue doing this job.

siis ma ei usu, et suudaksin selle tööga jätkata.

It would be just too depressing.

See oleks liiga masendav.

CA: Well, Enric, thank you so much for sharing

Chris Anderson: Enric, tänan sind väga,

some of that spiritual experience with us all. Thank you.

et jagasid meie kõigiga oma spirituaalset kogemust. Aitäh.

ES: Thank you very much.

Enric Sala: Tänan teid väga!